Taustsüsteem koosneb: 1)Taustkeha ( seotud kordinaadistik ja ajamääramise süsteem) 2)kordinaadistik (moodustavad mõõtmissuunad,-ühikud ja eeskirjad) 3)Aja mõõtmise süsteem. (alghetk ja mõõteühik). ). Kehade vastastikmõjuks nim. Nähtus kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Avaldub jõuna, 2 erinevat tagajärge :1)keha kiiruse muutumine 2) Keha kuju muutumine. Gravitatsioon , Maa külgetõmme on üks gravitatsioonilisi vastastikmõju väljendus. Avaldub gravitsioonijõus. Ühtlase sirgjoonelise liikumise puhul läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused ja trajektooriks on sirgjoon.Füüsikaline mudel - idealiseeritud keha või nähtus. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus, näitab kui suure teepikkuse läbib keha teatud aja jooksul. Igal vektoril on suurus ja arvväärtus ehk moodul. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus
Füüsika Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada. Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega F1 = -F2 Jõudude liigid Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt.
___________________________________________________________________________ Newtoni seadused Newtoni I seadus Keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõu ja pöödrvõrdeline massiga F a m jõud mass kiirendus keha mass on suurus mis iseloomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi mida suurem on keha mass seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega Jõud on ühe keha mõju teisele kehale Jõud on kehade vastastikkuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad mõjutavad üksteist vahetult Jõud on vektor mida iseloomustavad väärtus ja rakenduspunkt Gravitatsiooni jõud
Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r L = mv Jõud on seda suurem, mida kiiremini see liikumishulka muudab. r r dL d (m vr ) r F= = = ma dt dt Inertne ja raske mass Raske ja inertne mass on ekvivalentsed; pole olemas füüsikalist eksperimenti, mis võimaldaks nende vahel vahet teha. Inertne mass iseloomustab keha inertsi saab määrata lähtuvalt N II s; m=F/a Raske mass keha gravitatsioonilisi omadusi; N III seadus Mõjule/jõule on olemas alati võrdne ja vastassuunaline mõju/jõud. r r F1 = - F2 12. Jõuimpulss Iseloomustab F mõju ajavahemiku t jooksul t2 r p = J = F dt t1 Kuna muut on alati hilisema ja varasema väärtuse vahe, siis p = p2 - p1, kus p=F*t 13. Inertsijõud Kui süsteem liigub kiirendusega, siis kõik vabad kehad selles süsteemis liiguvad samuti kiirendusega, kuid süsteemi kiirendusega vastassuunaliselt
korrutisega. F = ma Jõudu tähistatakse tähega F , mõõtühikuks SI- süsteemis on 1 njuuton ( N ) on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s 2 . Tehnikas kasutatakse tihti jõuühikuks jõukilogrammi kgf ( väliskirjanduses mõnikord kgp, venekeelses kirjanduses kc ): 1 kgf 10 N ( täpsemini 1 kgf = 9,8 N ) Keha mass on suurus, mis iseloomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutumiseks rakendada ja seda suurem on selle keha ja mingi teise keha vahel mõjuv gravitatsioonijõud. Massi ühikuks on 1 kilogramm (kg), mis on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. Kilogrammi oli algul määratud 1 dm 3 ( 1 liiter ) puhta vee massiga temperatuuril 4°C, mis erineb natukene praeguse etaloni massist.
kasutata. Paat tõsteti kohalt, keerates taaveteid lükati alul üks paadi ots, seejärel teine parda taha nii, et paat jäi taavetite otsa vee kohale rippuma. Seejärel anti talisid järele ja paat lasti vette. Vees anti lahti paadihaagid vabastades paadi talidest. Kehtib nõue, et paadis peab olema seade mõlema (vööri- ja ahtripoolse) paadihaagi üheaegseks lahti andmiseks ühe isiku poolt. Gravitatsioonilised paaditaavetid. Gravitatsioonilisi paaditaaveteid on kolme põhilist tüüpi, milledest on kasutusel suur hulk modifikatsioone. Põhimõte seisneb selles, et hoidvatest seadmetest vabastatud paat viib taavetid parda taha ja laskub vette omaenda raskusjõu mõjul. Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühesarniirne, c) kahe- sarniirne. Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda. Nii taavetite kui ka paadi allalaskmiseks
Paat tõsteti kohalt, keerates taaveteid lükati alul üks paadi ots, seejärel teine parda taha nii, et paat jäi taavetite otsa vee kohale rippuma. Seejärel anti talisid järele ja paat lasti vette. Vees anti lahti paadihaagid vabastades paadi talidest. Kehtib nõue, et paadis peab olema seade mõlema (vööri- ja ahtripoolse) paadihaagi üheaegseks lahti andmiseks ühe isiku poolt. Gravitatsioonilised paaditaavetid. Gravitatsioonilisi paaditaaveteid on kolme põhilist tüüpi, milledest on kasutusel suur hulk modifikatsioone. Põhimõte seisneb selles, et hoidvatest seadmetest vabastatud paat viib taavetid parda taha ja laskub vette omaenda raskusjõu mõjul. Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühesarniirne, c) kahe- sarniirne. Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda
kasutata. Paat tõsteti kohalt, keerates taaveteid lükati alul üks paadi ots, seejärel teine parda taha nii, et paat jäi taavetite otsa vee kohale rippuma. Seejärel anti talisid järele ja paat lasti vette. Vees anti lahti paadihaagid vabastades paadi talidest. Kehtib nõue, et paadis peab olema seade mõlema (vööri- ja ahtripoolse) paadihaagi üheaegseks lahti andmiseks ühe isiku poolt. Gravitatsioonilised paaditaavetid. Gravitatsioonilisi paaditaaveteid on kolme põhilist tüüpi, milledest on kasutusel suur hulk modifikatsioone. Põhimõte seisneb selles, et hoidvatest seadmetest vabastatud paat viib taavetid parda taha ja laskub vette omaenda raskusjõu mõjul. Gravitatsiooniliste paaditaavetite tüübid: a) libisev, b) ühesarniirne, c) kahe- sarniirne. Libisevad taavetid liiguvad paadi allalaskmisel rullidel mööda spetsiaalseid juhtpindu nii, et paat kaldub üle parda. Nii taavetite kui ka paadi allalaskmiseks
annaabi.ee 
