Lahel esineb orkaane, eriti idaosas. Võrreldes teiste Ameerika vahemeremaa sulglohkaga Mehhiko lahel on õige struktuur ilma suurte veealune uure või selga. (pilt.1 sügavused) 2.MEREPÕHJA GEOLOOGILINE EHITUS Mehhiko lahes, välja arvatud need piirkonad kus on tohutud kogunud nafta tagavarad, on tehtud väga vähe süstemaatilist geofüüsikalist uuringuid. Mehhiko lahe merefüüsikaline geoloogiline põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja magnetmeetrika suuremastaabilised geoloogiliste struktuuride tööd. Varased ettekujutused Mehhiko lahe päritolust annab Züssa (1885) hüpotees (ja tema erinevad variandid). Ta on väitnud, et Mehhiko lahe kesk osa esialgul oli ameerika rannalagendiku jätk ja tänapäevane Mehhiko laht tekkis alalaskmiste tulemusena selle maatükki uusaegkonnas. Irdli (1951) sätestas, et Mehhiko lahe tekkimine kuulub hilise paleosoikumile.
O=57"31'03,19415" plja ?,=24'00'ip, mis vastabuhtlasiTM-Balti (silinderprojektsioon; baaskaart1:50000) projektsioonikoordinaatideliihtepunktileviiiirtusega o x=6 375000m (kaugusekvaatorist miiddaellipsoidi)ia o Y=500000m Sellist ristkoordinaatidestisteeminimetatakseLambert-Est97; pdhikaart l:20 000, digitaalsel kuiull:10 000. Paldiskimeridiaan Rii kl i ku d g eodeetiIi sed v6rg ud --> plaanilised(X;)), -r kdrguselised(lD, -+ gravimeetrilised, -+ mareograafilised. Riigi tenitooriumil mjataksekindelpunldidevdrgud.Needpunktid kindlustataksemaastikul kapitaalseltjanendekoordinaadidmiiitatakse suurimavoimaliku ttipsusega. GPS-m66tmised o 1991-)43 punl:ti o 1992-t 5 punkti Riiei o I klass 13 punkti o U klass199punkti Riigi tihendusvdrk3922punkti (paarispunktidvahekaugusega'500m). Lisaks riiklikule p6hivdrgulja tihendusvdryulerajalakseasulateskohalik geodeetilinevork. Ko hali k geodeetiIine v6rk
_ Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eekõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel. Reaktsioonid toimuvad teatud tingimustel: _ reaktsioonid peavad olema spetsiifilised, selektiivsed; _ stöhhiomeetrilisus - ained peavad reageerima kindlates vahekordades; _ intensiivsus - reaktsioon peab olema piisavalt tundlik. Peab saama määrata ka väikeseid ainehulki. _ püsivus - ei tohi olla kõrvalreaktsioone. Gravimeetria _ Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel _ Gravimeetriline meetod on üks vanimaid, lihtsamaid ja töömahukamaid meetodeid. _ Gravimeetrilised meetodid jagunevad: Sadestusmeetodid Aurustusmeetodid Sadestusmeetodid _ Analüüsitav objekt (proov) lahustatakse _ Lahusele lisatakse reaktiivi, mis moodustab analüüdiga rasklahustuva ühendi seda reaktiivi nimetatakse sadestusreaktiiviks
o Aine analüütiline omadus peab olema intensiivne juba aine väikese koguse muutumisel, märkame aine analüütilise omadus intensiivsuse muutust. N: optiline tihedus. o Püsivus aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav o Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eelkõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel · Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel: o Sadestusmeetodid analüüsitav objeks lahustatakse ja lõpproduktina saadud sade kaalutakse o Aurustusmeetodid gravimeetriline meetod, mille puhul analüüt aurustatakse välja Otsene: lendunud analüüd püütakse kinni ja kaalutakse Kaudne: määratakse proovi massi vähenemist
Röntgenspektrid – nende saamisel kasutatakse röntgenkiirgust. Mass-spektrid - tekivad ainete ioniseerimisel kiirete elektronidega vaakumis. Tuumafüüsikalised e. radiokeemilised meetodid – ainete kiiritamine elementaar- osakestega, näiteks prootonite või neutronite vooga. Isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. Klassikalised meetodid: Gravimeetrilised Elektrokeemilised Optilised Tänapäeval on palju kasutusel ka kromatograafilised meetodid Füüsiko-keemilised meetodid – kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse tasakaalulises süsteemis kulgevaid keemilisi ja faasilisi muundumisi füüsikaliste ja geomeetriliste meetodite abil. 84. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine Metoodika valideerimine Proovi võtmine
regenereerida. Puudused: ei ole nii efektiivne kui tavaline ioonvaheti, võib vette puru anda, orgaanilised ühendid ja bakterikolooniad võivad tekkida ja takistada ioonvaheti tööd. I don't want to know the answers, I don't need to understand 29. Joonistage veepuhastussüsteemi tüüpiline skeem ja kommenteerige erinevaid sõlmesid. GRAVIMEETRIA 30. Gravimeetrilise analüüsi põhimõte. Meetodite jaotus. Tooge näiteid. Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantiatiivsed keemilised meetodid, mis baseeruvad aine massi määramisel. Gravimeetrilised meetodid jagatakse sadestusmeetoditeks (analüüdist saadakse sade, mis kuivatatakse, kaalutakse, massi järgi leitakse analüüdi kogus) ja aurustamismeetoditeks (proovist aurutatakse analüüt välja ja määratakse tema mass või proovi massikadu). Gravimeetria eelised: lihtne, odav, täpne, pole vaja kalibreerida.