Vana-Rooma Sivert Tähe Tugines Vana Kreeka mööblile Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. Mööbli dekoreerimiseks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats - Ase oli ohtra tekstiiliga drapeeritud · LAUAD - Väikesed ümarad, looma jala kujutistel seisvad lauad - Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega
· Sisekujunduses esinesid välisarhitektuuri elemendid: portaalid, sambad ja pilastrid · Seinu katsid marmorplaadid või stukkpaneelid · Põrandaid katsid marmormosaiik · Tugines Vana Kreeka mööblile · Mööblit valmistati seedrist, küpressist, tammest, vahtrast, pronksist, marmorist, kivist, sidrunipuust · Odavam materjal kaeti vineeri, metalliga või maaliti üle. · Mööbli dekoreeeimieks kasutati graveerimist, nikerdamist, maalimist, kuldamist, intarsiat, · Miljöö muutis pehmeks tekstiil- akende ja uste avades, mööblit kattev kangad, padjad · Palju nipsasjakesi, marmor- ja pronkskujud, klaasfiguurid · DIIVAN-VOODID - Kõrge kusett (Kreeklastelt üle võetud); - Palju kaunistusi- muula-, luige-, elevandipeakujulised peatsid - Kaaruvad ja nikerdatud voodijalad (pronksvultar) - Uhke figuraalne peatugi ,taanduv - Roomakonstruktsioon mille peal pehme madrats
ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid. Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt. Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Siinkohal kirjeldaksin lähemalt tehnilist külge. Osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära
William Hogarth William Hogarth (10. november 1697 - 26. oktoober 1764) oli inglise maalikunstnik, graafik, kunsti kriitik,toimetaja ja karikaturist, kes on hinnatud teerajaja Lääne kunstis.Ta tegeles paljude asjadega näiteks joonistas ta realistlike portreesid,koomikseid moodsa moraali teemadel. William Hogarth sündis Bartholomewis Londoni lähedal.Tema isa Richard Hogarth,oli vaene Ladina keele õpetaja. Nooruses õppis ta graveerimist. 1720a kohtus ta Sir James Thornhill-iga ning oli rabatud tema ajaloolistest maalidest ning ta hakkas tema juures õppima. Nendest said head sõbrad ja hiljem abiellus Hogarth, Thornhilli tütrega.Hogarth hakkas 1720 aastatel tegema satiirilisi graveeringuid poliitika teemadel.1726 tegi ta satiirilise graveeringu peanimister Robert walpole-st (The Punishments of Lemuel Gulliver) Ta maalis ka maale mis edastasid moraalset lugu. Nägu
[5] Ruteenium on avastatud Poolas J.A. Sniadecki poolt, aastal 1808. Ruteeniumist tehakse tänapäeval auto süüteküünlaid, elektrikontakte, takistustraate, pöörlevaid pihusteid ja juveelitooteid. [4,5] Pallaadium on kõige enam levinud plaatinametall. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani ja muud. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt
Francesco Lucini, kes kulutas 12 aastat ja kasutas 5000 naela vaske, et toota plaate, graveeris erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dell %27Arcano_del_Mare] (10.10.2009) Theatrum Orbis Terrarum Theatrum Orbis Terrarum on esimene tõeline kaasaegne atlas, mille andis välja Abraham Ortelius. Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase ,,Theatrum Orbis Terrarum" (kirjastajaks Gilles Coppens de Diest Antverpenist; graveerijaks Fr. Hogenburg) selle sõna tänapäevases tähenduses, s.o
Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse. Plaatinametallid on haruldased metallid, mille maailmavarud on suhteliselt piiratud. Ennustatakse, et aatomienergeetika arenguga tekib uus plaatinametallide tooraine allikas. Pallaadium Kõige levinum plaatinametall on pallaadium. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani jm. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt. Päikese spektris avastati pallaadium samaaegselt heeliumiga 1868.a. See viitab tema laialdasele levikule kosmoses
trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel
Hiljem rituaalid levisid u ¨likkonnalt allapoole, saades usulis-poliitiliseks vahendiks, millega valitsejad oma v~oimu teostasid [ 84, lk.254]. Varasematel Yin ja L¨a¨ane-Zhou perioodidel kasutati p~ohiliselt valu k¨aigus kaunistuste pealekandmist , kujutis ulatub sellisel juhul n~ou pinnast k~orgemale. Hiljem Ida-Zhou ja KevadedS¨ ugised perioodidel, kasutati rohkem graveerimist . Ida-Zhou kiri oli veel paksu joonega , KevadedS¨ ugised kiri juba peene joonega . Valukiri on tugeva, j~ oulise joonega, graveering rohkem piiratud ja n~orgem. Yin perioodi pronksn~ ousid nimetatakse ka , veel varasemad Xia aegsed anumaid .