. . . quod in estonica lingua dicitur. . . . . . mis eesti keeles tähendab... Quomodo latine dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse ladina keeles? Quomodo estonice dicitur? (adv.) Kuidas öeldakse eesti keeles? Ego sum ... Mina olen ... Quomodo vales? Kuidas käsi käib? Bene, gratias ago. Hästi, aitäh (tänan). (mida?) Amo theodiscam linguam Ma armastan saksa keelt anglicam linguam inglise francogallicam linguam prantsuse graecam linguam kreeka
"Miserere mei, Deus", prelüüd ja fuuga meeskoorile 1990 Missa nr 1 op 23 solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile "Linnutee galaktika" op 24, sonaat klaveriduole "Misereatur vestri omnipotens" op 25, motett segakoorile "Magnificat" op 26 segakoorile Missa nr 2 op 28 sopranile, mees-, nais- ja segakoorile "Kyrie" 2-häälne kaanon naiskoorile "Ema süda" meeskoorile (Juhan Liiv) 1991 "Õnnis on inimene" op 29 baritonile ja klaverile "Gratias agamus domino deo nostro" op 30, motett naiskoorile "Benedictio" op 31, motett vokaaloktetile või segakoorile "Joomalaulud" op 32, laulutsükkel meeskoorile "Varjutusmuutlikud kaksiktähed" op 33, kontsert klarnetile ja kammerorkestrile "Andromeda galaktika" op 34, klaverisonaat kaheksale käele "Valge daam" op 42, rock-ooper (muusikaline draama, libreto Mihkel Tiks) 1992 "Tänulaul päikesele" op 35 baritonile, klaverile ja samaanitrummile
Esse (olema) Sg singularis 1.(ego) sum 2.(tu) es 3. est Pl pluralis 1.(nos) sumus 2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel
1988 Vigala hümn 1988 ,,Laul sõnnikust" 1988 Kaanon ,,Dona nobis pacem" 20 1989 ,,Taaveti kiituslaul", op 19 1989 Motett ,,Domine, exaudi orationem meam", op 20 1989 Prelüüd ja fuuga ,,Miserere mei, Deus" 1990 Missa nr 1, op. 23 1990 ,,Misereatur vestri omnipotens", op 25 1990 ,,Magnificat", op 26 1990 Kahehäälne kaanon ,,Kyrie" 1990 ,,Ema süda" 1991 Missa nr 2, op 28 1991 ,,Õnnis on inimene", op 29 1991 ,,Gratias agamus Domino Deo nostro", op 30 1991 8-häälne motett ,,Benedictio", op 31 1991 ,,Joomalaulud", op 32 1992 ,,Tänulaul Päikesele", op 35 1992 Missa nr 3 ,,Eesti missa", op 36 1992 ,,Te Deum", op. 37 1992 Segakoorilaulutsükkel ,,12 laulu püha neitsi Maria auks", op 41 1992 ,,Kiitke Issandat" 1992 ,,Sanctus" 1993 Jõuluoratoorium, op. 39 1993 ,,Libera me", op 43 1993 Väike Vikerraadio reekviem ,,Urmas kuulas raadiot" (popurrii olemasolevatest Vikerraadio signatuuridest), op 44
text backwards. [Codebreakers 078.jpg] In the Europe of the Latin alphabet—from which modern cryptology would spring—cryptography flickered weakly. With the collapse of the Roman empire, Europe had plunged into the obscurity of the Dark Ages. Literacy had all but disappeared. Arts and sciences were forgotten, and cryptography was not excepted. Only during the Middle Ages occasional manuscripts, with an infrequent signature or gloss or "deo gratias" that a bored monk put into cipher to amuse himself, fitfully illuminate the cryptologic darkness, and, like a single candle guttering in a great medieval hall, their feeble flarings only emphasize the gloom. The systems used were simple in the extreme. Phrases were written vertically or backwards; dots were substituted for vowels; foreign alphabets, as Greek, Hebrew, and Armenian, were used; each letter of the plaintext was replaced by the one that follows it; in the most
annaabi.ee 
