Kui palju on sünnimomendil primaarseid ~ 1 miljon ovotsüüte? Kui palju on primaarseid ovotsüüte ~ 20 000 puberteedi eas? Kui palju ovotsüüte areneb lõplikult välja? ~ 400 Primaarfolliikulites hakkavad suurenema... puberteedieas munarakud Kui follikulaarepiteel muutub Sekundaarfolliikulid mitmekihiliseks, kujunevad... Suguküpse naise munasarjas leiduvad põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid (Graafi põikesed) suured... Granulooskiht ehk.. sõmerkiht Mida teeb granulooskiht ehk sõmerkiht? Valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Kui pikk on lunaarkuu? 28 päeva 4 nädalat Kui pikk on raseduse kestvus? 10 lunaarkuud= 40nädalat Mis on ovulatsioon? Ovulatsioon on protsess, kus iga lunaarkuu tagant üks
Oktsipitaal ehk kuklasagar Temporal ehk olmusagar Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihiline ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid). Teine on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. 4 Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni
neuronite arv on vahemikus 109-1010. Peaaju koor on kihilise ehitusega, närvirakud paiknevad kihtidena üksteise peal. Erinevates pk-s on kihtide arv erinev (max. on 6 kihti, aga võib ka olla siis vähem). Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Peaaju koore kihid: - kõige välimine kiht (6. kiht) on molekulaarne- ehk plexifortne?. Seda kihti iseloomustab suur hulk kiude ja vähe rakukehasid. - järgmine kiht (5. kiht) on väline granulooskiht. Siin on hulga kujuga neuroneid. - väline püramiidrakkude kiht (4. kiht). Selles omakorda väikesed püramiidrakud. - sisekülje granulooskiht (3. kiht) - sisemine püramiidrakkude kiht (2. kiht). Seal keskmised ja suured püramiidrakud. - Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste
Peaaju koore ehitus Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihilne ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid)2. on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5. Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni
granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Emasgonaadi pinnaepiteelis arenevad kortikaalsed väädid. Emastel paiknevad sugurakud gonaadide juures, suguorgani somaatiliste rakkudega vaheldumisi. Idurakud (tulevased munarakud) koonduvad gonaadi perifeersesse ossa, ümbritsetakse kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi rakud ümbritsevad idurakku ning moodustavad munaraku folliikuli, mis toodab steroidhormoone. Iga folliikul sisaldab ühte sugurakku – oogooni. Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Emassoo geneetilised faktorid on R-spondin1, β-kateniin ja Wnt4. Wnt4 represseerib isasgonaadi tunnuste arengut emasgonaadides
lehekestena säsi. Mediaansel lõikepinnal moodustub põõsakujuline elupuu - arbor vitae. Nagu ka suurajus, moodustab hallaine koore ning eristatavad on kolm kihti: 1. molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele. 2. pirnrakkude e Purkinje kiht – stratum purkinjese - Purkinje rakud paiknevad ühes reas, suure tuumaga, meenutab pirni. 3. granulooskiht – stratum granulosum - väiksed ja suured sõmerrakud 42. Naha ehitus. Nahk koosneb epidermisest, sidekoelisest dermisest (pärisnahk) ja hüpodermisest (nahaaluskoest). Epidermis - sarvestunud mitmekihilist lameepiteeli, millel on eristatavad viis kihti (enamus keha piirkondadest on eristatavad 4, paksema nahaga piirkonnas 5): 1. sarvkiht 2. läikekiht (talla all, peopesad) 3. sõmerkiht 4. ogakiht 5. basaalkiht
Väiksemõõtmeline aju osa, paikneb tagumises koljuaugus ning tagab tahteliste liigutuste viimistletuse ja koordineerituse Moodustab tugevalt liigendunud kääre – nendesse tungib lehekestena tsentraalselt paiknev säsi Väikeajukoores eristatakse rakkude iseärasuste ja kuju järgi kolme kihti: Korv- ja tähtneuroneid ning närvikiude sisaldav molekulaarkiht Suurte pirnrakkudega ganglionaarkiht Sõmerrakke sisaldav granulooskiht NAHA EHITUS Nahal eristatakse kolme kihti: epidermis e marrasnahk, dermis e pärisnahk ja hüpodermis e alusnahk Kitsamas mõttes loetakse naha osadeks epidermist ja dermist, alusnahka käsitletakse sel juhul koena, mis seostab nahka allasetsevate struktuuridega Naha derivaadid on: sarved, sõrad, küünised, kabjad, päkad, naastud, karvad, naha- ja higinäärmed, rasunäärmed Nahka jaotatakse paksuks karvadeta ja õhukeseks karvadega nahaks (epidermise paksus)
annaabi.ee 
