Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"graniitsete" - 7 õppematerjali

Ilus oled isamaa
2
doc

Ilus oled,isamaa

lillesülemid käes, Eesti Vabadussõja mälestussammaste juurde, meenutamaks neid unustamatuid Eestimaa poegi ja tütreid, kes oma elu hinnaga meie isade maale vabaduse ja sõltumatuse tõid. Mälestussammaste jalamil põlevad küünlad, lauldakse Eesti Vabariigi hümni ning avaldatakse siirast tänu nendele kangelastele, kellele meie isamaa vabadus ja sõltumatus oli kallim kui elu. Seda tähtsat päeva jäävad meenutama graniitsete sammaste jalamile asetatud mitmevärvilised lilled. Need kirendavad seal nagu päikesest sädelevad lumelagendikud. Või jäälilled aknal. Või hoopiski nagu naerusädemed kallite inimeste silmades. See on nii ilus. Kas saabki olla midagi ilusamat, kui elada oma kodus, oma lähedaste inimeste keskel olla vaba ja teha mida hing ihkab, oma vabal ning sõltumatul isade maal. Ükskõik, mis aastaajal, päeval või tunnil. Ükskõik, kus kohal olles. Lugege see üle

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

(Vaikse ookeani tulerõngas) Osa kivimeid kraabitakse vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Kulgeb ka kõikide kivimite moondumine. Selliste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise (subduktsiooni) piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja kergem. Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. (AlpidHimaalja) Aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale ­ kuumi täppe

Geograafia → Geograafia
158 allalaadimist
Tuumaenergia kasutamine
11
doc

Tuumaenergia kasutamine

kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. 5) Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga. Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg, liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta. 6) Kas tuumatööstus on vastutav kohutavate jäätmete eest, mida meie järeltulijad õudusunenäona peavad taluma? Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on võtnud

Füüsika → Füüsika
134 allalaadimist
Tuumaenergia kasutamine-füüsika
14
odt

Tuumaenergia kasutamine, füüsika

Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas. Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi? Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga. Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg, liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta. Kas tuumatööstus on vastutav kohutavate jäätmete eest, mida meie järeltulijad õudusunenäona peavad taluma? Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on võtnud kohustuse kanda täit

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Litosfäär
3
doc

Litosfäär

Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. See on graniitsete kivimite rikas ja varasematest kivimitest väiksema tihedusega, niisis ka kergem maakooreosa ja vahevöösse ,,uppumatu". Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID
30
doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

Kas tuumajäätmed (näiteks Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud kasutatud tuumkütus) protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja kujutavad endast lahendamata transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on probleemi? arvestatud elektritootmise hinnas. Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga. Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg, liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta. Kas tuumatööstus on vastutav Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on

Majandus → Eesti majandus
25 allalaadimist
Lapimaa
18
docx

Lapimaa

minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas) 5. VEESTIK 5.1. Jõed Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad). Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja- Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun