1857. aastal sai Jaani koguduse ülemõpetakaks Valentin von Holst. Tema alustas koos koguduse eestseisusega linna- ja maakoguduse lahutamist, mis sai teoks 1860. aastal. Viljandi mõisnik parun von Ungern-Sternberg eraldas oma maast krundi kiriku ehitamiseks. Otsustati, et maakogudus ehitab uue kiriku ja neile jääb kirikumõis; linnakogudusele jääb aga vana kirik ja nemad ehitavad uue pastoraadi. Pauluse kirik rajati aastail 1863-1866. Kirik ehitati Viljandile iseloomulikust graniitkivist ja punasest tellisest. Esialgse projekti kavandas arhitekt Franz Block 1861. aastal. Kirik sai oma nurgakivi 1863. aastal. Hoone lõpliku projekti joonistas Valentin von Holsti poeg, hilisem kuulus arhitekt Matthias von Holst, kes hakkas juhendama ka ehitustöid. Pauluse kirikut ehib 1866. aastast pärit K. C. Andrease altarimaal "Kristus ristil" ja kirikus mängib G. Knaufi orel, samuti aastast 1866. Orel on omasuguste seas Eesti suurim ja töökorras tänini.
maarahvast. Linna kasvades kippus aga üksainus kirik kitsaks jääma. Viljandi mõisnik parun Ungern-Stenberg andis maakogudusele uue kiriku ehitamiseks krundi mõisamaadest. 1866.a. pühitsetud pühakoja ehitusel (arhitekt Matthias von Holst) on kasutatud tollal moesolevaid nn. tudor-gootika vorme. Altarimaali "Kristus ristil" autor on Karl Christian Andreae. · . Pauluse kirik rajati Kirikumäele aastail 1863-1866. Kirik ehitati Viljandile iseloomulikust graniitkivist ja punasest tellisest. Viljandi rippsild. · kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt. Sild on üle 50 m pikk ja seda on aegade jooksul ümber ehitatud, viimati 1995.a. · Viljandi rippuva silla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile.
Le Monnier´ avastus tähendas muud: elekter tuleb taevast ka sädemeta. Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas aga G. W. Richmann Peterburis 1744. aastal. Selle abil tegi ta kindlaks, et õhk juhib alati vähesel määral elektrit. Mõni tema hilisemat kinnitust leidnud tähelepanekutest väärib erilist äramärkimist. Tehes katseid erinevates tingimustes, tähendas Richmann, et kuiv õhk ei ole sugugi parem isolaator kui niiske õhk ning graniitkivist palees juhib õhk elektrit kui puitmajades. Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga rohkem radioaktiivseid aineid. Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse.
Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale valdkonnale oma jumal nn. tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist
annaabi.ee 
