Litosfäär- maakera väline pind. Suure tugevusega maa väliskiht, mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9
GEOGRAAFIA KONTROLTÖÖ õpik lk. 29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas.
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja settekiht) 2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Jagatakse tekkeviisi järgi
200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle sfääri aine on püsivas püdelas olekus. Seda tõestatakse seismiliste lainete väikese kiiruse ja teoreetiliste arvestustega. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks. maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore vanus paksus mandriline settekivimid, vanad, põhiliselt kuni 75 km graniidikiht, vanimad graniit jms, Himaalaja basaldikiht kuni 3800 räni ja Andid miljonit a alumiinium (SIAL) ookeaniline settekivimid noored, põhiliselt 5 ja enam basaldikiht noorimad basalt jt, räni km alla 180 ja
Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Keskmine paksu 40 km ( 25-80 km ) Keskmine paksus 7 km Kooneb: 1) settekivimid Koosneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 2) basaldikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest Koosneb tumedamatest ja raskematest kivimitest (tihedamatest) kivimitest Vanem Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel
1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine osa ) 2. vahevöö ( ulatub 2900 km sügavuseni ) 3. tuum 4. Missuguseid kivimikompleksse võib vertikaallõikes maakoores esile tõsta ? Vertikaallõikes võib maakoores esile tõsta tavaliselt kolme kivimikompleksi, mis üksteisest erinevad nii kivimite vanuselt, keemiliselt ja mineraalselt koostiselt kui ka füüsikalistelt omadustelt . Need on settekivimite kompleks e. stratissfäär, graniidikiht ja basaldikiht. 5. Milles seisneb maakoore horisontaalsuunaline ebaühtlus ? Maakoor jaotatakse horisontaalsuunaliselt: - mandriliseks (esinevad kõik kolm kivimikompleksi ja suur paksus) keskmine 35 km, mäestikes kuni 70 km-ni. - ookeaniline ( vaid 5 10 km) koosneb reeglina basaldikihist, mida katab õhuke setendite kiht. - üleminekutüüpi maakoor on vahepealne 6. Nimeta tähtsamad elemendid maakoores.
kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt) 1. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. Mandriline maakoor Keskmine paksus 40 km ( 25-80 km ) Kooneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)
maakoort koos astenosfääri peale jääva ülavahevöö osaga nimetatakse litosfääriks Maakoor Maakoore koostiselemendid: - Hapnik 46% - Räni 28% - Alumiinium 8% - Raud 6% Mandriline maakoor: - Paksus 25-70km (tasandikud 25, mäestikud 70) - Vanus ~4 miljardit - Moodustab mandreid ja mandrilava, on ka šelfimere põhjas - Väiksema tihedusega, seega kergem - Kihid: - Settekivimite kiht - Graniidikiht - Basaldikiht Ookeaniline maakoor: - Paksus 5-10km - Vanus 200 miljonit aastat - Moodustab ookeanile põhja - Suurema tihedusega, seega raskem - Kihid: - Settekivimite kiht - Basaldikiht Kivimid - Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum - Erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav (põlevad) Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal - Tard e. magmakivimid - Süvakivimid - magma tardub sügaval maakoores (nt. graniit)
on leitud teda laialdaselt maakoores. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive. Graniit on olnud väärtuslik vabaõhuskulptuuri materjal ja ehitustöödel ilmastikukindel. Seda saab hästi tahuda ja poleerida, kuid suure kvartsisisalduse tõttu pole olnud see kergesti raiutav. Graniiti on olnud võimalik murda kuni 30 m³ plokkidena. Maardu ja Neeme vahel on leitud graniitne intrusioon, kus graniidikiht on 65 meetri paksune ning jääb 165–225 meetri sügavusele. 4.3 Reostuse levik ja isojooned. Antud ülesande eesmärgiks oli isojoonte kaardi koostamine, reostuse leviku arvutamine ning selle hindamine. Töölehel oli mulle ette antud kaart, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Kütuse veok oli libedal teel välja sõitnud ja selle tagajärjel voolas 1000 liitrit naftat välja paagist ning see oli imbunud pinnasesse. Ma olin nõnda-öelda spetsialist,
Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. Litosfäär Litosfäär on Maa tahke väliskest, mis ümbritseb suhteliselt plastilist astenosfääri. Lithosphere the outer solid part of the earth, including the crust and uppermost mantle. , , . Litosfäär Ehitus: settekivimid (savi, liiv, lubjakivi), graniidikiht (moondekivimid, happelised tardkivimid), basaldikiht. Kontinentaalse maakoore puhul esinevad kõik kolm kivimi- kompleksi, paksus 35-70 km. Ookeaniline maakoor vaid 5-10 km, koosneb õhukesest settekihist ja basaldist. Litosfääri koostis: magma- ehk tardkivimeid 95%, moondekivimeid 4%, settekivimeid 1%. Magmakivimid Magma- e. tardkivimid tekivad magma tardumisel. Magma = lenduvad komponendid + laava.
mäetippude ja sügavaimate süvikute vahel jäävad ainult 20 km piiridesse. Seega on kõrguste muutused maakera pinnal väga väikesed võrreldes maakera raadiusega.Maakera kuni 80 km paksust kesta maakoore ehk litosfääri võib jagada kaheks tüübiks: mandriliseks maakooreks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor on paksusega 30-80 km ja koosneb kolmest kihist (settekiht, graniidikiht ja bassaldikiht). Ookeaniline maakoor on tunduvalt õhem (kuni 10 km) ja koosneb ainult kahest kihist (settekiht ja bassaldikiht). Mered maismaasse lõikunud või avaookeanist veealuste kõrgendike või saartega eraldatud suhteliselt suur maailmamere osa (mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast maismaa mõju ja ookeanist eraldatuse tõttu).Erandiks on näiteks Sargasso meri Atlandi ookeanis, mis
(kuni 200 miljonit aastat) Vanem. (kuni üle 4 miljardi aasta vana) Paksus Õhem. (3-10 km) Paksem. (20-70 km) Tihedus Koosneb tihedamatest ja Koosneb vähem tihedamatest ja raskematest kivimitest. Tihedus kergematest kivimitest. Tihedus 2,5 3,0 Millistest Settekivimite kiht ja basaltne kiht.Settekivimid, graniidikiht, kivimitest basaldikiht. koosneb? 3. Laamade liikumine ning laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid Laamade lahknemine esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed
annaabi.ee 
