dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaal- demokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest
Meist saavad subjektid, siis ideoloogiaobjektid. Inimene on Althusseri meelest ideoloogiline loom. Ideoloogia toimib äratundmise järgi: küsimused sõnastatakse õigesti. Inimesed ise soovivad kohati seda, mida nad juba teavad ja tunnevad. Interpellatsioon: kõnetamine. Ideoloogia töötab kõnetuse kaudu. Meid kutsutakse olema need, kellega räägitakse. Sinatamine reklaamis. Gramsci: Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Gramscit käsitledes on tähtis hegemoonia mõiste. Hegemoonia on ideoloogia, mis püüab rahvale sisendada, et tema teab, mis neile hea on. Tähtis pole mitte majanduslik domineerimine, vaid ideoloogiline. Valitsev klass dominerib küll majanduslike suhete kaudu, aga selleks, et valitseda, on vaja midagi muud: teatud konsensust, mis lähtub inimsuhetest
Valitsev võim pakub oma huvid välja nii, nagu need oleksid kõigi inimeste huvid. Common sense: mõned asjad on lihtsalt nii selged, et iga terve mõistusega inimene saab aru. Kokkuleppel annavad valitsejad teatud küsimustes järele, kuid eeldusel, et hegemoonia säilib. Hegemoonia loogika on see, et võimusuhted ja majanduslik baas peavad paika jääma. Oli Althusserile eeskujuks. Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet:
. Seda lahknemist ehk struktuurset dislokatsiooni, mille tõttu toimub võimu ülevõtmine hakatigi vene sotsiaaldemokraatias nimetama "hegemooniaks", kuid jääb Leninil teoreetiliselt väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik
annaabi.ee 
