Ensüümvalk, mis murendab PDG (lõhub ära NAM ja NAG vahelise β-1,4 -glükosiidsideme. Toimib G(+) bakteritele. 10. Kas lüsosüüm toimib arhedele ja mükoplasmadele? Pole peptidoglükaani, ei toimi. 11. Kus on looduses levinud lüsosüüm ja miks just nendes keskkondades? Leidub lüsosüüm leidub inimese keha eritistes (pisarad, sülg, piim). Immuunsüsteemi katsemehhanism, mis võitleb bakteriaalste infektsioonidega. 12. Milline on lüsosüümi toime gramnegatiivsetele ja –positiivsetele bakteritele? G(+) on vastuvõtlikud lüsosüümile, kuna lagundab NAM ja NAG vahelise 1,4-β-glükosiidsideme. G(-) on tundetumad, kuna neil on lipopolüsahhariidne välismembraan. 13. Mis tähtsus on rakkude fikseerimisel preparaadi alusklaasil? Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan.
oPindaktiivsed ained - Vähendavad vedelike pindpinevust. Seep on ka pindaktiivne. Naha pinnal oleva biofilmi muudab ta väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Deodorantseepidele lisatakse veel juurde lisaaineid nagu trikloorkarbaan, mis inhibeerivad grampositiivseid baktereid. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsed ammooniumühendid. Eriti efektiivsed on nad grampositiivsete bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramnegatiivsetele bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi. oHalogeenid (jood ja kloor) - Mõjuvad nii puhtalt (J 2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid. Ta toimib
Võimalik, et see on bakteri kaitsemehhanism proteaaside vastu (valgud on ainult L-aminohapped). Peptidoglükaanahelate omavaheliseks seostamiseks (võrgu moodustamiseks) sünteesitakse peptiidside ühe ahela tetrapeptiidi 23 kolmandas positsioonis oleva aminohappe aminorühma ja naaberahela tetrapeptiidid neljandas positsioonis oleva D-Ala karboksüülrühma vahele. Selline peptidoglükaanahelate ühendamine (otsene) on omane gramnegatiivsetele bakteritele. Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril (näiteks Escherichia coli'l). Paralleelsed jooned on glükaanahelad, mis koosnevad beeta-1,4-glükosiidsidemega seotud N- atsetüülglükoosamiinist (NAG) ja N- atsetüülmuraamhappest (NAM). Nooltega on tähistatud peptiidsillad, mis seovad paralleelsed ahelad võrguks. Sellel mudelil siin on peptidoglükaanahelad risti raku pikiteljega. Ca 40 aastat on selle teema kallal tööd
Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga. Anaeroobsele infektsioonile tuleks mõelda ka juhul, kui preparaadis leidub hulgaliselt mikroobe, kuid aeroobne kasv puudub. Haigustekitaja isoleerimine. Sageli kasutatakse kombinatsioonis ühte mitteselektiivset verd sisaldavat agarit ning ühte kuni kolme selektiivset agarit (gramnegatiivsetele, grampositiivsetele, bakteroididele). Anaeroobseks uuringuks saadetud materjalist tehakse alati ka aeroobne külv. Selektiivsete söötmete kasutamine kiirendab tekitajate esialgset identifitseerimist ning kergendab erinevate tekitajate isoleerimist segainfektsiooni korral. Esmaskülve inkubeeritakse anaeroobselt 48 tundi ning kasvu puudumisel veel 48 tundi. Mõningate tekitajate kahtluse korral (näit aktinomükoos) tuleb esmaskülve inkubeerida mitu
annaabi.ee 
