X' hargmik: X ja ZP, kus X (peasõna) ja ZP (komplement) on õed. Nt, kui nimisõnafraas jaguneb NP Adj N, siis Adj ja N on õed. Jälg trace. Koht, mis jääb puus tühjaks, kuna sõna ise on sealt mujale viidud, aga temast jääb jälg maha. Nihutus Süntaksi ülesanded 1) Fraasistruktuurireeglite moodustamine 2) X'-teooria puude joonistamine Semantika kordamisküsimused · Terminid Heli akustilised lained, õhu liikumine Tähendus tekib heli mustrite panekul grammatilistesse reeglitesse ja printsiipidesse. Tähendus on seotud keelega läbi leksikoni ja grammatika. Lausung luuakse kõnelemise või kirjutamise käigus. Konkreetsem mõiste kui lause. Lause lausungist pärinev abstraktne grammatiline element. Lause väljendab propositsiooni. Propositsioon väide, mis kirjeldab mingit situatsiooni maailmas. Propositsiooni väljendatakse lausungiga.
Seotus ja distantseeritus seotus:kõneleja viitab iseendale ja oma mentaalsetel protsessidele, toimub infovoolu pidev jälgimine, emfaatilised partiklid, udusus ja otsesed tsitaadid. Distantseeritus: passiv, kirjas kuni 5 korda rohkem Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. Tegi kindlaks, millised variaablid on olulised ja millised moodustavad keelelt homogeensed tekstide rühmad. Võrdles lingvistilisi jooni, mis kuuluvad grammatilistesse kategooriatesse: aja ja aspektimarkerid, koha ja ajaadverbiaalid, pronoomenid ja proverbid, nomilisatsioonid jne. Analüüsis tekste, mis kuuluvad zanritesse ning otsis nendega seotud keeleväliseid tunnusekimpe. Vestlusanalüüs vestlusanalüüs loodi 1960ndatel, kujunes välja 70-80ndatel. Loojateks Harvey Sacks, E.Schegloff ja G.Jefferson . Selle alusidee on et vestlus on sotsiaalse elu keskne nähtus ning vestluse omad ehitusmehhanismid mõjutavad seda, kuidas me oma tekste vormistame
32 • Broca afaasia – kõne ei ole sorav, esineb grammatikavigu • Wernicke’se afaasia – kõnest arusaamine on häirunud; kõnelemine on sorav, kuid kõnel võib puududa • Anomia – kahjustunud on võime objekte nimetada– Lemma– Fonoloogia • Agrammatism – kahjustunud on võime paigutada sõnu grammatilistesse lausetesse • Soravusafaasia – vaatamata sellele, et kõne on grammatiliselt korrektne, on probleeme sõnade leidmisega. (väljamõeldud sõnad) Keel ja mõte • Keel on vahend, mida me kasutame oma mõtete teistele edastamiseks • Whorfi hüpotees: - Keel määrab või mõjutab mõtlemist –Keel määrab mõtlemise – meie mõtted on piiratud keelega, milles me mõtleme –Keel mõjutab taju –Keel mõjutab mälu
vajalikule süntaktilisele kategooriale ja järjestaksime need osad siis grammatiliselt õigetesse järjestustesse. Üritage nendest sõnadest luua kolm sisukat lauset ja kolm grammatiliselt väära sõnade järjestust: pall, korv, naine, punane, veerema, panema, põrkama, pikk, ja Selle ülesande esimese poole lahendamiseks tuleb sõnad mõttes jagada semantilistesse kategooriatesse (isegi nende kategooriate nimesid teadmata) ja seejärel sõnad sellistesse grammatilistesse järjestustesse sobitada, mis tähendust omavaid lauseid lubavad moodustada. See ülesanne ei peaks olema eriti keeruline, kuna ka iga 4-aastane laps peaks sellega toime tulema. Süntaktiliste struktuuride vahelised seosed XX sajandil analüüsiti lauseid valdavalt fraasidest lähtudes. Lauses leidub alati nimisõnafraas ja tegusõnafraas, mis omakorda koosneb nimisõnast ja tegusõnast. Selliseid analüüsi näiteid
annaabi.ee 
