Grammatikalsieerumine/grammatiseerumine 1. Üks teadvustamata, aga universaalselt toimiv keele muutuse mehhanism on grammatikaliseerumine. See on kognitiivne protsess, seetõttu ongi universaalne ja esineb igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi, bussi jm sõidukiga') ja grammatiline (nt sõitsin lihtminevik, ainsuse 1. pööre). Lähtudes sellest, tuleb vaadata, milliseid tähendusi väljendavad erinevad morfeemid. 3
Lausete hierarhilist jagunemist moodustajateks on võimalik esitada kastidega, nurksulgudega, hargmikuna. Kuidas me teame, missugused sõnarühmad on moodustajad ja mis mitte? Tehakse teste. - Substitutsioon (asenda nimisõna asesõnaga) - Permutatsioon ehk siire. Topikaliseerimine kui teatud sõnarühma saab nihutada muule süntaktilisele positsioonile lauses, siis see sõnarühm on moodustaja. Sõnarühmi, mis pole moodustajad, ei saa nihutada nii, et lause jääks grammatiliseks. - Küsimuse esitamine (seotud 2 esimesega). Kui on võimalik asendada kontrollitav sõnade jada küsisõnaga ja nihutada see küsisõna lause algusesse, siis on see sõnade jada moodustaja. 9. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurireeglid. Mis on fraasistruktuurigrammatika puudused? Fraasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (kus '' tähendab `asendada'); need on reeglid sümbolite asendamiseks, s.t. asendada võib ainult üks sümbol korraga.
" on küsimus lahingu või kohtumise kohta. Siin opereeritakse aja ning juhuslikkuse mõistetega [operate with], ei opereerita aga nende kallal [operate upon]. Mingil määral on siin samasust skulptori tegevusega, kes tegutseb peitliga, kuid see, mille kallal ta töötab, on kivi. Peitli enda kallal opereerimine on pigem mehaaniku kui skulptori amet. Pisut liialdades võiksime öelda, et mõistelisel küsimusel või mõistelisel formuleeringul on grammatiliseks subjektiks tavaliselt abstraktne nimisõna nagu "aeg" või "juhus" või "tõenäosus", samas kui faktiline küsimus lahingu, kohtumise või ilma kohta seostub vastava konkreetse ideega tegusõnade või omadussõnade või määrsõnade abil. Ilmaennustuses, mis teatab meile, et mingis piirkonnas on tõenäoliselt homme lumetorm, on subjektiks ilm mingis kohas ja mitte tõenäosuse mõiste. See idee tuleb sisse vaid määrsõnaliselt, kui ilmaootuste piiritlus. Aga seda öelda oleks liiga
andmine jne) või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 4.3. Tõlgendamise klassikalised viisid 4.3.1. Grammatiline tõlgendamine Olenemata tõlgendaja subjektist, ei saa ükski tõlgendus olla absoluutselt õige ja kehtida lõplikult igas järgnevas ajas ja ruumis, sest igal ajal ja ruumil on oma väärtused. Siiski ei tule iga ajavooluga kaasa minna. Ka ükski grammatiline tõlgendus ei saa lõplik olla. Tõlgendamist, nagu õigust tervikuna, iseloomustab teatud järjepidevus. Grammatiliseks tõlgendamiseks tuleb tunda keelereegleid, spetsiifilisi väljendeid. Kontinentaalses süsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne lähtekoht mõtete avamisel, seab piirid tõlgendamisele endale. Mõisted võivad aja jooksul killuneda e tähendust muuta mõistete killunemine. Sellega tuleb arvestada. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Selle abil
annaabi.ee 
