Marcus Aurelius 121-180 m.a.j Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147
(sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud. (veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o. • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi. Panini (umb 400 ekr) • Pānini nimetab 10 grammatikut, kelle töödest me midagi ei tea, seega pidi olema grammatikatraditsioon juba enne teda. • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt (sanskrit). • Pānini tekst on ilma kommentaarideta arusaamatu (Indias traditsioon, et pidi kommenteerima, muidu aru ei saa), sest – reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi Abisümbolid, näiteks
tavamõtlemise probleemsete mõistete taandamist millelegi, mida antud filosoof pidas ontoloogiliselt mitteproblemaatiliseks.nt. Kolmas ning eelmistega seonduv oluline moment on eriline arusaam mõisteanalüüsist. Eesmärgiks ideaalse keele loomine, ning filosoofiliste probleemide lahendamine definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. 16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17
Eesmärgiks peeti ideaalse keele loomist ning filosoofiliste probleemide lahendamist eksplikatsioonide või parafraaside abil – definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. Näiteks „kala“- peeti ka algselt delfiine ja vaalu, aga teadlased selgitasid, et on imetajad ja sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani. 14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt