Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ). Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale ehk sellele, kes kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne tegu] hirmutab last)
kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam, naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest. Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja "häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle 6 Peeterburi. Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht teenistuses"). Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas").
millise efektiga? (With what Kõnetegu(akt) effect?) jaguneb Austinil kolmeks dimensiooniks või küljeks: Lasswelli kujutluses on kommunikatsioon mitte ainult · Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, lineaarne, vestlema) kõneakt vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega Kood (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine tähendus. Seega: märgisüstee grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Kood koosneb: Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, · märkidest ja
uuringud kinnivad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. Võgotski nt. 4. Keele omandamine (erinevate teooriate valguses)- varasemad ettekujutused keele kujunemisest kui assotsiatiivsete seoste võrgu järk-järguline laienemine. Kaasaegsed uurimused viitavad palju suuremale geneetilise faktori osakaalule keele kujunemisel. Noam Chomsky (1986) – generatiivne lingvistika osutab kahele ilmingule, mis seda kinnitavad: võime produtseerida keelelisi väljendeid, mis on kooskõlas grammatikareeglitega, ilma et oleks neid varem kuulnud ja keele reeglipärasuse tajumine teatud omandamistasemest peale esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Sotsio-kultuuriline teooria järgi toiub keele õppimine pingutusteta igapäevase keelelise suhtlemise vahendusel. Aidates last keele õppimisel, kohandavad täiskasvanud oma keele laste potensiaalse arengu tsoonile. Keele omandamise kolm põhiastet Baasi loomine- algab häälitsustele reageerimisest, 1-2 a vahelisel perioodil algab holofraaside
annaabi.ee 
