1) Leksikaalsed (tüved) väljendavad leksikaalsed tähendust 2) Grammatilised (tunnused, lõpud, kaassõnad, abiverbid, pronoomenid, sidesõnad jne) väljendavad grammatilist tähendust Vahe kahe vahel pole alati selge. Inimese teadvus toimib nii, et leksikaalne tähendus võib tuhmuda ja selle arvelt tekib grammatiline tähendus. See ongi teine võimalus, kuidas defineerida grammatikaliseerumist. Oma leksikaalse tähenduse tõttu on teatud keeleüksused eriti tõenäolised grammatikaliseerumise kandidaadid (nt ruumilise või ajalise tähendusega, verbid piisavalt üldise tähendusega või need, mis väljendavad tegevuse alustamist, momentaalsust jms ( 'minema', 'tulema', 'saama', 'hakkama', 'alustama'). 4. Näide: Abiverbid inglise, saksa, prantsuse jms keeltes: Will he come tomorrow? 'Kas ta tuleb homme?' Verb will algse tähendusega 'tahtma' on tänapäeval puhtgrammatilise tähendusega, s.o. näitab, et tegemist on tulevikuga (tähendus
Kansak > kasak > kasa > kas > kas > ka > -Ga See muutus toimus paari sajandi jooksul, seda tõendavad kirjakeeleallikad 16. ja 17. sajandist. Grammatisatsiooniprotsess on universaalne, st see toimub maailma keeltes ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja järkjärgulised. Uuemad suunad: • keelekontaktide mõju grammatiseerumisele • “sundgrammatiseerumine” • grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt)
Loogilises semantikas arendatakse tähendusnähtuste kirjeldamiseks täpseid ja formaliseerimismeetodeid. Sõnade tähenduste selgitamist nimetatakse sõnasemantikaks ehk leksikaalseks semantikaks. Lingvistilise semantika esmane uurimisobjekt on süsteemitähendused, nii leksikaalsed, grammatilised kui ka lausete tähendused. Tähenduse olemus tähendus ja vorm, tähendus mõjutab vormi eelkõige grammatikaliseerumise kaudu; tähenduse täpsus. 26. Semantika: tähenduse liigid- 1) Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Nt sõna kest põhitähendus on `väljastpoolt kattev ümbris', vrd raku, mao või padruni kest, inimese maine kest. Tähendusvarjund on keelendi põhitähendusele toetuv kaastähendus. Nt sõnal kild : killu on peale põhitähenduse
Kuid see pole ainus meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise suund, grammatikaliseerumise teooria. 6 Variaabel kui keskne mõiste Labovi tüüpi sotsiolingvistikas uuritakse variaableid, st elementide loendeid, millel on ette teada, et neil on erinevad realiseerumisvariandid, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nt eesti keeles -nd / -nud; h hääldamine või mittehääldamine sõna algul jms)
annaabi.ee 
