Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridu...
GRAFITI Janne Jürgens ja Marleen Virve NT3 Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale enamasti omaniku loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekk...
Ta vihkas ka kelnereid, kes tegid ta elu põrguks, kuna talle alkoholi serveerida ei tahtnud(,,Maailmas ei leidu sellist öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda kaine peaga,"arvab Holden). Holden seikleb pidevalt mööda linna, sattudes nii muuseumidesse kui baaridesse, ta tömbab traati kõigile, kelle numbreid ta mäletab ja kohtub enamusega neist ka põgusalt teose vältel. Tihti tulevad Holdenile pähe ka jaburad mõtted surmast, tal tekib suur soov puhastada kõik kohad grafitist, mis propageerivad roppusi, iga kord kui ta näeb roppust pühib ta selle kiiresti vahendeid valimata puhtaks kuni mõistab, et roppusi on maailmas liiga palju, et kõiki kaotada ja ideest põgeneda läände, ehitada onn ja elada seal koos oma naisega ja lastega, kes sünnivad onnis ja õpivad seda, mida Holden tahab. Selle mõtte purustab Phoebe, kes Holdenile lõpuks mõistuse koju toob. Teose lõpus astub Holden vastu oma
Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur; folkloori lühivormide uurija e parömioloog (lühivormide uurimine) ,,Täägin järelikult olen olemas. Paröömiline pilguheit Tartu graftitile" Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad; Minakesksed grafitid; Sina-pöördumised; Süntaktilised stereotüübid. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemine eeldused ja arenguludu 19.-20. Sajandil (2)
toetamine” enne Teist maailmasõda; 9. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine: – Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud; – Nt TÜ-s India tudengite koolitamine 10. Folkloori asendi määratlus – Kultuurilise identiteedi toetamine 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.)