Tihti peale saavad nad vihjeid sõnakujust nagu seda teevad lapsed lugema õppides. Nad näevad sõna kui pilti. Visuaalse mäluga lapsed võivad suurel hulgal niimoodi sõnu meelde jätta ,, vaata ja ütle" on üks meetod kuidas lugemist õpetada. Isegi kui tundub, et laps oskab lugeda, tuleks küsida, kas nad said ka aru mida nad lugesid. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemisraskuse ilminguid on palju. Olulisimad on fonoloogilised vead: foneemi-grafeemi seose nõrkus, foneemide ja grafeemide ning silpide segistamine, lisamine, asendamine, ärajätmine, ebaselge hääldus. Nende vigade tagajärjel kannatab loetu mõistmine. Loetu põhjal loodav kujutlus saab ebatäpne või lausa vigane. Lugemisraskustega lapsed ütlevad, et tähed ja read ,,hüppavad" või ,,virvendavad" silme ees, mistõttu on raske järge pidada ning liikuda real sujuvalt edasi. Selle raskuse olemasolule viitab vajadus kasutada sõrme või mõnda muud abi järje pidamisel
häälikuvariatsioonideta ühel või mõlemal pool morfipiiri. Selline puhtalt aglutinatiivne juhtum on nt eesti talu+de+sse+gi. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Sellist morfoloogilist protsessi nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada. Eesti keele tüvemitmuse vormid nt sõpru, kasse, pilvi ongi näited fusioonist. Fonoloogiliselt tingitud morfofonoloogiline varieerumine Fonoloogiliselt tingitud variatsioon morfeemi allomorfide häälikuvariatsioon, mille määravad fonoloogilised tegurid. Seda nähtust nimetatakse ka automaatseks varieerumiseks. Nt saksa keeles Hund (hääldame hunt) ja Hunde (hääldame hunde).
ühendamise tõttu tekkivate häälikuvariatsioonideta ühel või mõlemal pool morfipiiri. Sellist morfoloogilist protsessi, milles iga morf esineb teatud sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul, nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada - fusioon. Nähtav morf ehk fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morfi. Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes
Küsimuste esitamise raskusaste sõltub mitmest asjaolust (tekstibaas — järeldused, kirjeldatud sündmus — õpilase teadmised, suhte keerukus). Õpetamise algul on otstarbekas kombineerida küsimuste sobitamist tekstiga ja küsimuste sõnastamist. 5. Lugema ja kirjutama õpetamise teoreetilised alused; laste oskuste uurimine Lugemine kui vaimne toiming: Karlep (1985) on selgitanud järgnevalt: Lugemine kui vaimne toiming saab alguse tähtede eristamisest. Grafeemide ja foneemide vastavuse õppimisest. Neid suutmata hakkab laps tähti asendama või tähenimetusi otsima, mille tulemusel tekivad pausid ning aimamisi lugemine. Tähtede nimetamist võivad takistada häälikanalüüsi puudulik valdamine ning optilis- ruumilise analüüsi arenematus (laps ei erista kujult sarnaseid tähti). Lugemine – sõna häälikulise struktuuri taastamine graafilise mudeli alusel. Häälik- tähelise vastavuse loomine (nägemistaju)
annaabi.ee 
