Just Tempranillo annab Rioja veinile suurepärase maasikase karakteri, vahel leidub maitses ka ploomi ja kirssi. Tempranillo sobib suurepäraselt kokku vaadist tuleneva tammevanilliga. Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veini ameerika valgest tammest vaatides, mis on eriti vanillised, tänapäeval kasutatakse üha rõhkem ka prantsuse ja kõiksugu muid tammesid. Garnacha (sama mis Grenache Lõuna- Prantsusmaal) on vürtsikas mari, mis annab veinile tulisust ja alkohoolsust. Graciano ja Mazuelo ( neid on veinis õige vähe) toodavad nüansse. Rioja jaotatakse kolmeks osaks- Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja. Väidetavasti on Riojas üsna mitmesuguse kliimaga, nii jaheda kui kuuma asukohaga veinipõlde . Ebro jõest põhja poole, Baskimaale jääv Rioja Alavesa toodab väga nõtket ja aromaatset veini. Veinid valmistatakse 70-80 % ulatuses Temapranillost, mõni bodega, nagu näiteks Campillo, muud marja ei kasutagi. Rioja Alta vein on ehk tugevam ja täidlasem
Reserva veini on laagerdatud vähemalt kolm aastat, sellest ühe tammevaadis Gran Reserva veini on laagerdatud vähemalt viis aastat, sellest kaks aastat tammevaadis Hispaania Rioja Kuulsaim Hispaania veinipiirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa. Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja Graciano ning valgetest Viura. Penedés Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel Torrese ja sampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas. Ribera del Duero Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib
Siiani eksisteerivad veel ühistukõrtsid, mis müüvad massiveini, samuti maapiirkonnad, kus toit ja vein käsikäes käivad. Nüüdseks on taasavatud ka Hispaania veinikasvatused ning Hispaania on oma veinituruga muutunud maailmakuulsaks. Hispaania veinide menu põhineb kohalikel viinamarjasortidel. Nende viinamarjade hulgas on hiilgav Tempranillo ja Veredejo Ruedas, virsikumaitseline Albrarino ja vürtsikas Godello Galicias, peaaegu unustatud Graciano Riojas ning varem vähetähtsaks peetud Monastrell Levantis. Hispaania mägisel maastikul on erinevad mikrokliimad ja maalappide omadused, mis kõik koos aitavad luua isikupäraste omaduste ja huvitava saamislooga veine. Alkoholi destilleerimist õpetasid hispaanlastele Põhja-Aafrikast tulnud maurid ja nende lahkumise ajaks peeti Edela-Hispaania veine maailma parimaks. 19. sajandil valmistati Hispaanias maailmaklassi Cavat ja Riojat. Kahjuks kaotas maailm 20. sajandi algul huvi
tubaka kõrkus, isikupärane aroom ning täidlus. Veini aroomis võib leida maasika, vürtside, naha ning mõnikord mustsõstra lõhna. Garnacha - Traditsiooniline, eriti just Põhja-Hispaanias laialdaselt levinud viinamari. Pea-aegu alati kasutatakse Garnachat Kataloonia rosé veinide valmistamisel. Garnacha on omamoodi kuulus, kuid tundmatu, kuna on levinud nn. segumarjana. Kasutatakse palju teiste viinamarjade toetamiseks, kus Garnacha annab veinile tugeva struktuuri ja jõulise alkoholi. Graciano - Rioja piirkonnas kasvatav hilise küpsemisega punane viinamari. Ka teistes Vahemeremaades kasvatatud viinamari on robustse iseloomuga. Ta annab veinile värvained ja jõulisust. Kahjuks üsna tundlik erinevate haiguste suhtes. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 3 Mazuela - Üle Hispaania kasvatav viinamarjasort, mida peamiselt kasutatakse segatuna teiste viinamarjadega
annaabi.ee 
