Teise rühma ühendatakse teiste mõõtudega raamid. Sarnaselt tehakse teiste põhielementidega. Igas rühmas valitakse kõige tüüpilisem koost mõõtudega, mille kohta töötatakse välja tehnoloogiline protsess. Tehnoloogilise protsessi skeemid koostatakse iga vooluse kohta. Näiteks prussikud, raamid kilbid ja karbid. 3. Toodete projekteerimine ja konstrueerimine 3.1. Toodete projekteerimise alused Kogu dokumentatsioon jaguneb graafilisteks ja tekstdokumentideks, mis määravad toote koosseisu ja otstarbe ning sisaldavad vajalikke andmeid toote väljatoomiseks, valmistamiseks, kvaliteedi kontrollimiseks ja ekspluatatsiooniks. Graafilisteks dokumentideks on igat liiki joonised. Tekstdokumentideks on seletuskiri, tehniline kirjeldus ja tabeldokumendid (spetsifikatsioonid, dokumentide loetelu). Kindlasti peaksid olema: detailijoonis, koostejoonis, ülevaatejoonis, gabariitjoonis, paigaldusjoonis,
marginaalkirjad, logod jms). Kõik lisatavad kaardielemendid on ka hiljem modifitseeritavad (nt. legendi komponente saab teisendada graafilisteks objektideks jne). Joonis 27. Kaardielementide lisamine ja modifitseerimine ArcMap`i kujundusvaates Erinevate kaardile kantavate võrgustike tekitamine on teostatav paari nupuvajutusega. Nii saab kasutaja luua nii geograafilistel ja ristkoordinaatidel baseeruvaid võrke kui ka indeksvõrke. Vastavad käsklused on aktiveeritavad Data Frame Properties > Grids alt.
puutuja. Joone k6verust antud punktis vdljendatakse vastava k6verusringjoone Jooniliigitatakse: raadiusep6ordviidrtusena. 1) sirg-ja k6verjoonteks; K6verjoontekujutamisel tekib tihti vajadus 2) tasa-ja ruumik6verateks; k6verjoone kaare sirgestamiseksvoi tema ja anal00tilisteks. 3) graafilisteks pikkuse 0lekandmiseks teisele kdverjoonele. Joonisel5.1 on ndidatud vastav ldhis- konstruktsioonringjoonejaoks. Kui kaar ei AnalU0tilised jooned on v6nanditega 0leta 60" (orS 60'), on antud konstruktsioon m6dratavad, jaotudes v6nandi liigi jargi joonestustOdks piisavaltt6pne(AB* AE ABr). alqebralisteksja transtsendentseteks
¨si meetodit kanji m¨argis¨ usteemi uurimisel ei kasutata. 1998. aastal ilmunud esimene inglise keelne kanji (v¨aidetavalt) genealoogiline s~onastik [Harbaugh 98] j¨atkab kahjuks traditsiooni j¨ argimist. S~onastiku eess~onas esitatakse isegi v¨aide nagu oleks luu- ja pronkskirja m¨arkide et¨ umoloogia erinev Shuoweni m¨arkide omast. M¨ arkide puhtgraafiline t~ olgendamine. Pean silmas m¨arkide jagamist graafilisteks elementideks, nt. koosneks `veest' , `valgest' , `suunast' ja `l¨o¨ovast k¨aest' . Kaasaegse m¨argikuju anal¨ uu ¨s ei vii, algselt erinevate, kuid praegu sarnasteks moondunud elementide 134 176 176 172 t~ottu, kuhugi (nt. vaadeldud , jne.). Kui graafiliste elementide kuju polegi muutunud j¨a¨ab ometigi probleem, millised