..) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine
Baltimaade regent nõukogu, kuhu kuulusid baltisakslased, eestlased ja lätlased. Juhiks tõusis Pilar von Pilcham, ülesandeks oli rajada maakogu, mis looks põhiseaduse. Berliini täiendusleping- 28. septembril kirjutati alla lepingule, mis täiendas Bresti lepingut, kirjutati alla Berliinis- Ühtlustati Saksa okupatsiooni allolevate piirkondade õiguskorraldust. Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti mandriosa ja Põhja-Läti üle. Ametisse nimetati balti komissar, Gossler. Linnakreisides toimusid muutused- Linnapeaks oli burgermeister. Majanduspoliitika- Majanduspoliitika kohta Hans Kruus kirjutas okupatsiooni raamatusse, et kuidas Saksa okupatsiooni võimumajandus seisnes Eestimaa rüüstamises ja paljaks varastamisest. Räägiti hiiglaslikest sõjasaakidest, mida veeti Saksamaale. Sõjaolukorras sakslased hoolisid oma kodumaast rohkem. Loll strateegia, sest Saksamaa tahtis liita vallutatud alasid enda riigiga, kuid peale sõda
4. märts 1918 - Eestis tervikuna oli Sa okupatsioon alanud. Kaotus Ve jaoks oli ca 4% territooriumist ja 25% rahvastikust. 33% tööstuspotentsiaalist sõja eel. Bresti rahulepinguga tehti selget vahet alade puhul, mis olid vallutatud enne oktoobripööret ja neil, mis hiljem. Esimeste puhul deklareeris Ve, et loobub oma varasemast suveräniteedist nende üle. Baltimaade sõjaväelise valitsuse alla. Tegemist tsiviilvalitsusega. Sõjaväest sõltumatu. Alfred von Gossler Baltimaade riigikomissar. Sai korraldused otse Berliinist. Teise osa territooriumid jí vormiliselt edasi Ve suveräniteedi alla, kuid nendelt aladelt tuli välja viia kõik Ve sõjaväeüksuses ja korda pidasid Sa politseiväed. Nende alade tuleviku kohta ei lepitud midagi kindlat kokku. Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes seati sisse tõeline diktatuurivalitsus. Kogu elu hakkas toimima Sa käskkirjade kohaselt, mida pilkavalt
Eestimaa kubermang, nende suhtes säilis Venemaa suveräniteet - need jäid Venemaa riigi osaks - vene väed tuli ainult sealt välja viia ja asendada Saksa politseivägedega. Ober-Ost - saksa keelne lühend (idarinde ülemjuhataja, siin ei tähenda isikut, vaid idarinde juhatusele allutatud hõivatud piirkonda). Ühine kõigile allutatud aladele. Ober-Ost jagunes 2 piirkonnaks: varem hõivatud piirkonnad (Kuramaa, Riia ja Saaremaa) allutati Baltimaade riigikomissarile, kelleks oli Alfred von Gossler. Seevastu Eestimaa- ja Liivimaa kubermangudes hakkas kehtima tõeline Saksa sõjaväeline diktatuur, kus kõik korraldused tulid otseselt saksa sõjaväelastelt. Eesti- ja Liivimaa kubermangude üle kehtis 8. Saksa armee võim (AOK 8). Selle armee staabis moodustati spetsiaalne haldusosakond, mis tegeles hõivatud alade juhtimisega, sinna kuulud ka nõukogu, kuhu kuulusid ka Liivimaa- ja Eestimaa baltisakslaste esindus?. Eesti- ja
annaabi.ee 
