• Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge.(neitsi Maarja) • Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks. • Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. Hans Memling "Maarja lillekimp", u 14 JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS • Tavapärane surma meenutaja pealuu on sellel pildil asetatud illusionistlikult kujutatud kivinišši. • Ärakukkunud lõualuu ja puuduvad hambad peavad vaatajale meelde tuletama kõige maise kaduvust. Pealuu kohal paberirullil on ladinakeelsed sõnad "Kes pidevalt surmast mõtleb, suudab maitse ära
portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. · Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks; mõlemad lilled on sageli kujutatud ka Maarja kuulutamise steenidel. Sümboolset tähendust omavad ka mitmed teised lilled. · Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. JAN GOSSAERT. KÕRGRENESSANSS · Tavapärane surma meenutaja pealuu on sellel pildil asetatud illusionistlikult kujutatud kivinissi. · Ärakukkunud lõualuu ja puuduvad hambad peavad vaatajale meelde tuletama kõige maise kaduvust. · Pealuu kohal paberirullil on ladinakeelsed sõnad "Kes pidevalt surmast mõtleb, suudab maitse ära põletada". · Need sõnad kuuluvad oma patte kahetsevale pühale Hieronymusele, kunagisele kirikuisale, keda sageli
Kuulub suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491)
(1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch (1453-1516) ja Pieter Brueghel vanem (1525-1569). Viimast peetakse üheks maastikumaali kunsti rajajatest. (Vaga 2004: 464) Lisaks vanadele Madalmaade realistlikele traditsioonidele kindlaks jäävatele kunstnikele, oli Madalmaades küllaltki levinud ka Raffaeli ja Michelangelo imiteerimine, neid kunstnikke nimetati romanistideks ja esindasid maneristlikku suunda. Tuntuimad kunstnikud neist on Jan Gossaert (1470-1533), Jan van Scorel (1495-1552), Barent van Orley (1492-1542) ja Antonis Mor (1577 - …) (Vaga 2004: 466). Kuigi maalikunst arenes Madalmaades väga jõuliselt, jääb skulptuur XV ja XVI sajandil oluliselt tahaplaanile. Kuni XVI sajandini valitses gooti stiil, kiviplastika oli peamiselt dekoratiivne. Olulisimaks tööks oli kirikute vahevõrede loomine ja XV sajandil tekkis palju olulisi hauamonumente, millel paistis silma eriti ornamentaalne rikkus. Puuplastika arenes jõudsamalt,
annaabi.ee 
