Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter................................................................................................................................
(9) λ2 − λ1 Seega difraktsioonivõre lahutusvõime on seda suurem, mida kõrgem on spektrijärk ja mida rohkem on pilusid võres. Suur nurkdispersioon ei garanteeri veel lähedal asuvate spektrijoonte lahutumist. Lahutusvõime oleneb oluliselt ka difraktsioonimaksimumi laiusest. Viimane oleneb aga pilude arvust võres. KATSESEADE – GONIOMEETER • Goniomeetri e nurgamõõturi kirjeldus ja justeerimine Goniomeeter on seade, mida kasutatakse mitmesuguste kehade (prismad, kristallid jm) tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks optilisel meetodil ja spektrite visuaalseks uurimiseks. Goniomeetrid võivad olla erineva konstruktsiooniga, kuid põhisõlmed ja tööpõhimõte on sama. Joonisel 19.2 on esitatud goniomeetri optiline skeem ja joonisel 19.3 praktikumis kasutatava goniomeetri ΓC-5 vaated.
Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 11 DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Valguse lainepikkuse ja Töövahendid: Goniomeeter, difratsioonivõre, difraktsioonivõre nurkdispersiooni spektraallamp. määramine. Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: TO: DIFRAKTSIOONIVÕRE Töö eesmärk: Töövahendid: Skeem Tabel Spektrijoone lainepikkuse määramine difraktsioonivõre ja goniomeetri abil Järk Parem Vasak m maksimum maksimu m
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID
· Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kontrollib elektronkiire läbimõõtu ja langemisnurka objektile. · Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. · Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. 4. Kuhu asetatakse objekt TEMs? Objektikamber asub otse kondensorläätsede all. Objekt on üliväike, ca 100 nm paks, asetatakse 3 mm läbimõõduga võrgu peale ja asub objektiivi pooluskingade vahel. Seda saab GONIOMEETRI abil liigutada igas suunas ja kallutada. 5. Kui paks võib maksimaalselt olla objekt TEMs? Elektronid suudavad tungida labi ainest paksusega umbes 100 nm. 6. Kui paks võib olla TEM objekt? Objektide paksus umbes 5 µm, dia 3 mm. Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust veelgi elektrokeemilise voi ioonsöövitamisega. Elektronid suudavad tungida läbi ainest paksusega umbes 100 nm. 7. Kui suur vaakum on elektronmikroskoobi kolonnis?
lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid. GONIOMEETRIA: Määratakse kehaosade pöördenurga muutuste dünaamikat liigesetelgede suhtes. Inimesel on võimalik liikumine kolme telje ümber ja meetodi rakendamine toimub telje kaupa: painutus-sirutus, pöörlemine, eemaldamine-lähendamine. Goniomeetri telg fikseeritakse kinnitusmansettide abil liigese telje kohale: fikseeritakse nii alg- kui ka lõppasend. Passiivse (kellegi teise survel tehtud liigutus) suurem aktiivsest alati. Liikuvuse määramiseks on vaja koolitatud inimest, kuna surve peab olema konstantne. Kasutatakse ka liigeste nurkade määramiseks teatud asendite eri hetkedel. Kasutatakse spordis liigeste painduvuse määramiseks. Liigitus: 1) Mehaaniline goniomeeter: põhimõtteliselt koosneb ühest mallist ja
annaabi.ee 
