vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega.
Põhiliselt prantsuse-, aga ka hispaania- jt romaanikeelsetel maadel. Esindajaid: Paul Éluard (1895 – 1952), Salvador Dalí (1904 – 1989), Jacques Prévert (1900 – 1977). Hispaania luuletaja Federico García Lorca (1898 – 1936) sai samuti mõjutusi sürrealismist, mis avaldub tema erksates ja ebatavalistes kujundites, kuid tema ühendas need mõjud hispaania vanema rahvaluulega (Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 –
mitmekülgsemad. Ajaliselt on kõige varasem Gongora. Oli vaimuliku ametis oma kodulinnas Cordobas. Oli Madridi õukonnas samuti preestriks. Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia. Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused. Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam. Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. ,,Soledades" on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti. 11.10.10 Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega. Quevedo: oli nooruses mingi hertsogiga Itaalias, elas kirglikult kaasa sellele, mis Hispaanias ja tema ümber toimus
Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust võõrastati Euroopas kaua, kuid tema erakordsest metafoorikunstist vaimustuti
annaabi.ee 
