Soome vabatahtlike saabumine. Eesti kaitseväe juhataja kindral Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile ning paiskasid jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja. 1919 kevadel alanud uues pealetungis vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti. Lõunast tungisid edasi Saksa väed kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel ja see tähendas enamlaste võimu likvideerimist Lätis. 1919 juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis Landeswehri sõjas kokku von der Goltziga. Saksa väed purustati ja Lätis taastati rahvuslik valitsus. 1919 sügisel jõudis Punaarmee taas Eesti piiridele. Narva piirkonnas puhkesid ägedad lahingud, kuid vaatamata suurtele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eesti kaitsest läbi murda. Ka Eesti oli sõjast kurnatud. Venemaa tegi Eestile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Lääneriigid seda heaks ei kiitnud, kui Eesti otsustas lähtuda oma rahvulikest huvidest ning sõja lõpetada. 5
Paljud ei uskunud, et Eesti suudab vastu seista, rindele läksid vabatahtlikud, nende seal koolinoored.1919.a.algul Eesti vägesid julgestas merelt Inglise laevastik, Soomest saabusid vabatahtlikud. Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile paisates punaväed eestist.1919.a. kevadel alanud uue pealetungiga vallutas Eesti üksused Pihkva ja Põhja-Läti.1919.a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Landeswehr´i sõjas kokku Lätis võimule pürgiva von der Goltziga. Saksa väed löödi puruks. 1919.a. sügisel jõudis Punaarmee Eesti piiridele.Punaarmeel ei õnnestunud Eesti kaitsest läbi murda.Venemaa tegi Eestile ettepaneku rahuläbirääkimisteks. 5.dets.1919 Tartus rahurääkimised olid rasked. Sellel ajal üritasid Venemaa korduvalt Narvast läbi murda, kui asjatult. Rünnaku läbikukkumise järel nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama.1920.a 3.jaan. lõpetati lahingud rindel ja 2.veebr 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule,millega
5. dets algasid rahuläbirääkimised - selle ajal proovis Venemaa korduvalt Narva rinnet läbi murda 3. jaan 1920 lõppes sõjategevus - alles rünnakute läbikukkumise järel nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama Tartu rahu 2. veebruar kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvumist Landeswehr 1919. a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis nn Landeswehr'i sõjas kokku Lätis võimule pürgiva von der Goltziga. Saksa väed löödi puruks ning Lätis taastati rahvus Felix Dzerzinski - Erakorralise Komitee juht (eesotsas) Lev Trotski - Lev Trotski juhtimisel muudeti Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks. Peamiseks löögijõuks läti kütipolgud Aleksandr Koltsak - admiral valgete eesotsas, kuulutati Venemaa valitsejaks Anton Denikin - kindral Lõuna-Venemaal Venemaa kodusõjas Nikolai Judenits - kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada
Transport ja side, vajaduse korral ka kohalikud omavalitsused, kõik eluvaldkonnad, millest sõltus sõjaväe edu, allutati kriitilisel hetkel ülemjuhatajale. Tõsiasi et punaarmee vaatamata kahekordsele ülekaalule ja põhjatuile reservidele ei suutnud murda Eesti vastupanu, tuleb asetada igal juhul Eesti väejuhatuse üleoleku arvele. Laidoneri teeneks oli ka Landeswehri sõja võitmine, kus vastaseks oli Saksamaa eesotsas VI reservkorpuse ülema krahv Rüdiger von der Goltziga. Laidoneri suhtumine staapidesse tagalas ja meestesse rindel oli erinev. Tagalas nõudis ta armutut enesekontrolli. Alkohol ei tulnud kõne allagi. Laidoner ise sõja ajal isegi ei suitsetanud, kuigi oli suitsetaja. Ülemjuhatajat pidi iga mees rindel tundma kogu aeg enese kõrval ja see Laidoneril ka õnnestus. Tugeva, sõjahädaohus väljaarenenud ja karastatud organisatsioonina ja üksusena lõpetas meie sõjavägi Vabadussõja.
aasta lõpus Saksamaal sõjavangis olevatest venelastest valgekaartlaste loomist. 1919. aasta suvel toodi see bermontavalovi salk Kuramaale. Järk-järgult koondusid üksikud valgekaartlaste salgad Bermondti alluvusse. Sept lõpuks 1919 oli 52 000 meest, nendest 40 000 sakslast, sealhulgas see sama Rauddeviis, mis oli osalenud Landeswehri sõjas. Läänearmee staapidest töötasid suur hulk saksa ohvitsere, tegelikult tegutses Bermondt tugevas koostöös von der Goltziga. Läänearmee sai oma varustuse Saksamaalt ja vabatahtlikele maksis palka Saksa valitsus. Sept kui valmistati Petrogradi operatsiooniks, andis loodearmee Bermondtile käsu tulla Narva alla ja ühineda koos Petrogradi alla, aga Bermondt keeldus sellest. Bermondti armeed iseloomustas keskaegne käitumine - sõda toidab ennast ise. Ei jäänud tulemata kokkupõrked Läti tsiviilelanikega. Läti väejuhatus oli sunnitud poole armeest suunama Bermondti väe vastu.
annaabi.ee 
