aastate NL's. Hiina sai materiaalset ja tehnilist abi NL'lt. Hiinas pärast kriisi võeti kasutusele uus majanduspoliitika. Hiina erines NSV Liidust sellega, et rakendas nn plaani-turumajandust. Kaotati rahva kommuunid ja tühistati keeld tegeleda eraettevõtlusega, riik jättis enda kätte majanduse võtmelülid suurettevõtted ja pangad. Talupoegadel lubati omada isiklikku majapidamist. Hiina juhtkond lubas igalühel teenida niipalju, kui ta ise jaksab. 8. Mõisted: Gollist nimetati Prantsusmaa presidendi Charles de Gauelle'i pooldajaid, keda peeti vastupanuliikumise kangemaseks. Gaollism on poliitiline filosoofia, mis on tuletatud de Gauelle'i vaadetest, kuid ei piidru ainult gollistlike parteide või Prantsusmaaga. Selle põhimõtteks on tugevalt tsentraliseeritud riigi loomine ja säilitamine ning soovimatus võtta endale rahvusvahalisi kohustusi rahvuslike huvide arvel. Marshalli plaan majanduslik kokkulepe, mille kuulutasUSA riigisekretär G
püüdes vähendada USA mõju Euroopas 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'I Kõigepealt gollist siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht, väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Prantsusmaa välispoliitikas ei ole heas kiidetud Eli itta laienemist.
püüdes vähendada USA mõju Euroopas → 1966 lahkus PR NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna → loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid → teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’I Kõigepealt gollist → siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand → tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse → see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. → algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le → Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht, väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja.
muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d'Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse, mis ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. Tema ajal algas ka Prantsusmaa taaslähenemine NATO-le ja USA-le. Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht ja
nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d’Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse, mis ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. Tema ajal algas ka Prantsusmaa taaslähenemine NATO-le ja USA-le. Mitterand on ajalukku läinud kui suur
· sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP · SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised · majanduses suurenes riigi sekkumine natsionaliseerimised jms · välispoliitikas lähenemine USA-le ja NATO-le, suhete halvenemine N. Liiduga d) Gollistid taas võimul
annaabi.ee 
