Nikolai Gogol ,,Revident" Nikolai Gogol Sündinud 1.aprilli 1809 Poltava kubermangus Soovis algselt saada näitlejaks 1834-1834 töötas Peterburi ülikoolis ajaloo õppejõuna 1835 pühendas end täielikult kirjutamisele 1836 lahkus Venemaalt 1848 pöördus tagasi Venemaale Suri 4. märts 1852 Teosed ,,Õhtud külas Dikanka ,,Sinel" 1842 lähedal" 1829 ,,Portree" 1842 ,,Mirgorod" 1835 ,,Rooma" 1842 ,,Arabeskid" 1835 ,,Abielu" 1842 ,,Taras Bulba" 1835 ,,Surnud hinged" I-II ,,Hullumeelse päevik" (1841-1846) 1835 ,,Nina" 1836 ,,Revident" 1836 Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust Ühiskondlik satiir Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patr...
oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta oli väga hea kujutaja(kõiges) ja ka väga hea psühholoog. Puskin on tõlkinud palju Merimee ballaade. "Kuninga nägemus", "Vanja" Merimee ise on aga kirjutanud Puskinist, Gogolist, Durgenjevist. 1863 valiti ta venemaa kirjanduse sõprade seltsi liikmeks. 1845 "Carmen" üks olulisemaid ja tuntumaid teoseid, mis sai eelkõige tuntuks ooperina. Charles Dickens. Sündis kaarikut ajal, kuid küpsiseikka jõudes olid kohal rongid. Vb selle pärast kirjutaski ta oma esimese romaani vanast ausast punase ninaga kutsarist. Kümme aastat hiljem ilmub romaani "Dombey ja Poeg" lehekülgedele tuldpurskav koletis rong mille rataste all sureb ka üks peategelasi.
eksistentsiaalne see oli üleminek alatuste maailma. Nabokov mõistis, et sellises varje ja ohte täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaid niivõrd, kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase tinditilgani moraliseerimise vastu, mis tapab iga kunstiteose, ükskõik kui hea see ka poleks. Moraalse paatose puudumist ei andetatu talle ei emigrantlikes ringkondades ega ka Nõukogude Liidus, kus iial ei lepitud sellega, et ta ei tunnistanud nõukogude võimu. Nabokovi uurija I. Toltoi on öelnud, et Nabokov oli religioosne kirjanik, ehkki tema jaoks polnud olemas krgemaid ideed
kunstnikust. Gogoli sõnastust on raske mõista, kuid selle eest mõjub see paremini. 13 Kasutatud allikad http://reinmets.pri.ee/index.php?sisu=homokultuur&homokultuur=gogol http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Gogol Nikolai Gogol ,,Jutustusi, Revident" Kirjastus ,,Eesti Raamat" 1982 Tallin ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" Kirjastus ,,Valgus" 1988 Tallinn 14 Lisad Lisa 1 Alexander Ivanovi maalitud portree Nikolai Gogolist 15 Lisa 2 Kaader Endla teatri lavastatud etendusest ,,Revident" 16 17
4 kingituseks Aleksander Puskinilt. Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju. Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest humanistlikest põhimõtetest, kaitstes tsaarivõimu ja pärisorjust. Kirjaniku vaenlased kahjurõõmutsesid, sõbrad tõmbusid tagasi. Keegi fanaatiline preester õhutas ta hullumeelsele teole: 1852. aasta veebruaris põletas Gogol pidulikult "Surnud hingede" juba lõpetatud teise osa. Mõni päev hiljem järgnes täielik kokkuvarisemine. Gogol suri sügavas masenduses. Ja sõna otseses
muuta. Makari stiil muutub teose jooksul. Kirjutades on ta muutunud seesmiselt sügavamaks, kuna ta loeb. Tähtis on tegelaste lugemus. Makariga samas majas elab kirjanik, kes on koomiline kuju Ratazjajev. Ratazjajev on romantismi jäljendaja. Varenka saadab Makarile lugeda Puskini ,,Postijaamaülema" ja Gogoli ,,Sineli". See on esmakordne kohtumine vene klassika sedöövritega. Ta ei saa aru, et Ratazjajev oleks halvem Puskinist või Gogolist. Makar annab hiljem oma hinnangu Puskini teos talle meeldib, aga Gogoli oma ei meeldi üldse. Oma loetu seostab ta iseenda isiksusega. Postijaamaülem Võrin on õnnetu inimene, kelle kodust lahkub tütar oma armastatuga. Makar leiab, et see lugu, mis juhtus Võriniga, võib juhtuda kõigiga, iga sotsiaalse kihi esidnajaga. ,,Sinelit" lugedes tunneb ta aga ennast isiklikult solvatuna. Ta tunneb, nagu oleks keegi salaja tema elu pealt vaadanud. Saabaste motiiv on
annaabi.ee 
