kolis New Yorki. Sügavalt sõjavastane Remarque emigreerus Sveitsi 1932 .a ja 1939 .a edasi Ühendriikidesse pärast kodakondsuse kaotamist . Lõpuks, 1947. sai ta US A kodakondsuse ja 1948 pöördus tagasi Sveitsi Sveitsis elas kirjanik villa Porto Roncos Lago Maggiore ääres, jätkas seal kirjutamist ja reisis palju 1946 . aastal ilmus menukas " Triumfikaar " 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque USA filminäitleja Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. See Remarque tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos pärast kuuendat insulti . Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma.
kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis New Yorki Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis Pereelu Aastal 1925 abiellus ta Jutta (Jeanne) Zabonaga, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani (olid kaks korda abielus) Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga Looming "Unistuste tuba" "Gam" "Jaam silmapiiril" "Läänerindel muutuseta" "Tagasitulek" "Kolm sõpra" "Armasta oma ligimest" "Triumfikaar" "Elusäde" "Taeval pole soosikuid" "Lissaboni öö" "Aeg antud elada, aeg antud surra" "Must obelisk" "Varjud paradiisis" Mõningaid ütlusi.. "Kunagi ei tohi endale midagi liiga ligi lasta. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida. Ja hoida ei saa midagi.."
lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das gelopte Land'', Surm 22.09.1970, 1971 ilmus ''Varjud paradiisis'' Minu arvates on selle romaani sünniga seotud kõige rohkem Erichi sõdurina rindele minek 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal ja sõjast tagasi naasmine igapäevaellu. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nerindel_muutuseta 13.12.2014
Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sopra Asconasse Locarno lähedale. Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis. Olulisemad teosed "Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971
Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Tal oli päris mitmeid armukesi. Remarque arvates inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25
Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja veitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu le. Tema romaan tlgiti umbes viiekmnesse keelde ning juba 1930. aastal vndati selle phjal ka film. Filmi reissriks oli Lewis Milestone. Aastal 1931 ilmus tema teine romaan "Tagasitee". Aastal 1933 lasksid natsionaalsotsialistid Erich Maria Remarque
raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis ... ja loomingust Nagu juba mainitud, ei suutnud Remarque unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest,
· võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed -vajadus kujundada oma seisukoht ja hoiak -ülekutse otsustada ja tegutseda · Remarque väärtustab -armastust -sõprust -tolerantsust Võtmeteosed: 1) Läänerindel muutuseta (1929)
(Scholl 2005: 89-91) Aastal 1931 lahkus Remarque Saksamaalt ning asus elama Põhja-Itaaliasse Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. 1939. aastal emigreerus Remarque USA-sse, kus aastatel 1939 kuni 1943 elas Los Angeleses ja hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis. 25. veebruaril 1958 abiellus kirjanik Erich Maria Remarque filminäitleja Paulette Goddardiga. See oli tema kolmas abielu. Enne seda oli ta kaks korda olnud abielus Ilsa Jeanne Zambouiga. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos. (Vikipeedia 2008) 5 1.2Teosed Romaanid: 1. ,,Unistuste tuba" (1920, eesti keeles 1993) 2. ,,Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003) 3. ,,Jaam silmapiiril" (1927, eesti keeles 2001) 4. ,,Läänerindel muutuseta" (1929, eesti keeles 1929) 5
seiklushimu. Hiljem rentis ta korteri, mis mängis tähtsat rolli tema teoses ,,Varjud Paradiisis" (,,Shadows in Paradise"). (http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html) 1.4. Elu lõpuperioodil 1948. aastal kolis ta tagasi Sveitsi oma villasse ning reisis tihedalt Euroopa ja USA vahel. 1958. aastal abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga. Remarque veetis järgnevatel aastatel aina rohkem aega kodus ning pühendus kirjutamisele. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga. 25. september 1970. aastal Erich Maria Remarque suri pärast oma kuuendat insulti. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1) 2. Looming ,,Mida siis vastandab Remarque sõja koledustele? Kas on elus üldse veel helgeid jõude, millele võiksid toetuda tema kangelased
Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.Sai kooliõpetaja hariduse, aga töö õpetajana ei meeldinud. Spordiajakirjanik. Palju naisi ja armukesi. Afäär Marlene Dietrich'iga. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood. R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud.
Ta põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi USA-sse, kus ta sai 1947. a ka kodakondsuse. Kuna ta oli jõukas, sai ta aidata teisi pagulasi ja oli priviligeeritud seisundis. 1943 tapsid natsid ta noorema õe. Elas luksuslikult, tal oli seltskonnalõvi kuulsus. Tekkisid alkoholiprobleemid, temast kirjutati sageli klatsiajakirjanduses. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis Loomingust On kirjutanud 14 romaani, 3 näidendit jne. Tõlgitud vähemalt 55 keelde, on 20. saj loetavaim saksa keeles kirjutanud autor. 8 1920 - romaan "Unistuste tuba" räägib kunstnikest. 1927 - "Jaam silmapiiril" räägib noorteseltskonnast.