Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku
TŠEHHI RIIGI ALGUS: 6. Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. Sajandis olid Tšehhi kuingad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1212 sai Tšehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 12. saj kuulutati ka Tšehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. POOLA RIIGI ALGUS: 9. Sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I ühendas 10 saj. lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi ja võttis vastu ristiusu. Mieszko I poeg Boleslaw saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega kuningat, Pastide dünastia jätkub hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13
Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti
Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks. Pärast Boleslaw Julget, kes krooniti 1076, pole Poolas enam mõnda aega
annaabi.ee 
