· Ingenieur, der Demonstrant); aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mäed: der · Vesuv. Naissoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -e (die Erde, die Sonne, die Sprache) või -t (die Nacht, die Fahrt, · die Macht); kõik nimisõnad, mille lõpus on -ei (die Konditorei, die Schweinerei), -in (die Freundin, die Lehrerin), -heit (die Weisheit, die Menschheit),
............................................................................11 2 Aluskord Aluskord on platvormide alumine, enamasti tugevasti kurdunud kivimeist koosnev ja väga sügavale ulatuv struktuurikorrus. Eesti aluskord koosneb 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumi ajast tekkinud kristallsetest tard- ja moondekivimitest, näiteks gneis, kvartsiidid ja kildad, esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Põhja-Eestis lasub aluskord ligi 100 m sügavusel. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.1 Joonis 1. Eesti läbilõige 1 Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. ,,Eesti Geograafia CD" file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html)
Bodensee), im Südwesten an Frankreich (448 Kilometer), im Westen an Luxemburg (135 Kilometer) und Belgien (156 Kilometer) und im Nordwesten an die Niederlande (567 Kilometer). Die Grenzlänge beträgt insgesamt 3757 Kilometer (ohne Grenze im Bodensee, siehe Kondominium). Während der wechselvollen Geschichte veränderte sich auch der Mittelpunkt Deutschlands. Geologie Auf die Zeit des Paläozoikums (Erdaltertum) gehen die kristallinen Gesteine Deutschlands wie Gneis und Granit zurück, wie sie in den deutschen Mittelgebirgen, zum Beispiel dem Harz, anzutreffen sind. Auch die Sedimentgesteine des Rheinischen Schiefergebirges stammen aus diesem Erdzeitalter und lagerten sich in der Zeit von Devon und Unterkarbon ab. Die Heraushebung der Gesteine und damit die Gebirgsbildung setzte jedoch erst im späten Pliozän ein. Am Nordrand des Rheinischen Schiefergebirges finden sich Gesteinsschichten aus dem Karbon, in
Varem tekkinud setetele ladestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunudi setted tihenevad. Nad liituvad üksteisega üha tugevamini ning setetest moodustuvad sette kivimid(liivakivi, lubjakivi, jt.). kui pinna vormid ning nende koostisse koosnevad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusel piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevööse, hävivad pinnavormid ning kivimid sulavad ülese. Mille tardudes võib uuesti tekkida moonde kivimeid(gneis, gvartsiid) Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused mettalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suurimad värviliste metallide(plii, tsink, tina, vask ,goobalt jt.) leijukohad vanade määstike määmassiivide ümbruses. Settekivimites leidub harilikult mitmesuguseid energeetilisi(nafta, gaas, süsi, põlevkivi) ja ehitusmaterjalidena(dolomiit, kips, savi, kruus jt.) kasutatavaid maavarasid. Bedosfäär.
annaabi.ee 
