Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele. · FCAW - Flux Cored Arc Welding-Mig Welding Räbuga kaarkeevitus (FCAW) sarnaneb töö ja varustuse poolest väga MIG/MAG keevitusele. Ent kasutatav elektrood ei ole mitte õõnsusetu, vaid koosneb metallkestast, mis ümbritseb räbu. Alguses on elektrood lame metallriba, mis kõigepealt U-kujuliseks vormitakse. U'le lisatakse räbu ja legeeritavad materjalid, mis seejärel suletakse stantsimisrullide seeriaga torru. · GMAW - Gas Metal Arc Welding-Mig Welding MIG (metalli suhtes inertne gaas) või MAG (metalli suhtes aktiivne gaas) keevitust kutsutakse ka gaasikaitsega metall kaarkeevituseks (GMAW); kaart hoitakse pideva traatelektroodi ja töödetaili vahel. Kaare ja keevitusula kaitseb kas inertse või aktiivse gaasi vool. Protsess sobib enamusele materjalidest ja paljudel metallidel on täitetraadid olemas. 8. KASUTATUD ALLIKAD 1. www.esab.ee 2. http://www.mig-welding.co.uk/stainless.htm 3. http://www
t8/5 = 7 s; Termomõju tsooni struktuur - 51% beiniit, 29% martensiit, 19% ferriit+perliit. Suur külmpragude tekke tõenäosus. Vältimiseks soovitatav ettekuumutus, jahtumisaja suurendamiseks. 2. Erinevatest terastest (süsinikteras + kõrglegeerteras) liite keevitusmaterjali valik Schaeffleri diagrammi abil (pakett Consel Elga) Põhimetall 1: 1C35; Põhimetall 2: Remanit 4306; Keevitusprotsess: GMAW. Schaeffleri diagramm: Joonis 2.1 Antud põhimetallide ning 70/15/15 (lisametall/põhimetall.1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva
Elekterkeevitus sulava elektroodiga kaitsegaasis e kaitsegaasis kaarkeevitus kannab üldnimetust kaitsegaasmetallkaarkeevitus (gas shielded metal-arc welding, gas metal-arc welding). Kaarkeevitus kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi kahte gruppi. Keevita- mist aktiivkaitsegaasis (nt CO2 või gaasisegudes CO2 + Ar jm) nimetatakse aktiivgaaskaarkeevituseks või kaarkeevituseks aktiivgaasis (metal-arc active gas welding, MAG-welding, gas metal arc welding, GMAW). Kõigile olulisematele keevitusprotsessidele on antud standardites tunnus- e koodnumber, mis kantakse nii keevitaja sertifikaadile kui ka keevitusprotseduuri spetsifikaadile. Antud keevitus- protsessi tunnus- e koodnumber on 135. Eristatakse veel kaarkeevitust inertgaasis (Ar, He) (metal-arc inert gas welding, MIG-welding), selle protsessi tunnusnumber on 131. Kuna mõlemad keevitusprot- sessid erinevad vähe ja nende puhul kasutatakse ühtesid ja samu seadmeid, siis tarvitatakse sageli
peetakse traditsionaalsete sullatus-keevitusmeetodite kasutamisel raskesti keevitatavateks. Materjalide hulka, mida praegu on edukalt hõõrdsegukeevitatud, kuulub suur hulk alumiiniumsulameid (2xxx, 5xxx, 6xxx, 7xxx ja 8xxx seeriad) ja Al-Li sulamid. Hiljuti on tõestatud, et hõõrdsegukeevitusega saab liita ka tina-, vase ja isegi titaansulameid. MIG (metalli suhtes inertne gaas) või MAG (metalli suhtes aktiivne gaas) keevitust kutsutakse ka gaasikaitsega metall kaarkeevituseks (GMAW); kaart hoitakse pideva traatelektroodi ja töödetaili vahel. Kaare ja keevitusula kaitseb kas inertse või aktiivse gaasi vool. Protsess sobib enamusele materjalidest ja paljudel metallidel on täitetraadid olemas. MIG/MAG keevitus on põhimõtteliselt palju produktiivsem kui MMA, kus produktiivsus väheneb iga kord kui keevitaja peatub, et sulatatud elektroodi välja vahetada. MMA keevitusega kaasnevad ka materiaalsed kaod, kuna elektroodi jupid visatakse minema.