olla, mis ei meeldi. Kuid iga inimene on õnne väärt. Kuigi Eesti on meie kodumaa, ei pruugi see automaatselt tähendada, et kõik seda riiki armastama peaksid. (5) Paljude inimeste lemmikriik on näiteks Austraalia. Ma usun, et see on ka sinna kolimise üks suurimaid ajendeid. On neid, kes esialgu lähevad vaid korraks, puhkama, kuid seal olles hakkab maa veelgi enam meeldima ning otsustataksegi jääda. Kuid miks mitte täita eluaegset unistust? Kuna me elame globaliseeruval ajastul, mil pea kõik uksed on valla, tuleks selliseid võimalusi muidugi ära kasutada. (6) Teiste inimestega külg-külje kõrval elades ei saa me üle ega ümber ühiskonna mõjudest. Eesti on piisavalt väike riik, et inimesed ei unustaks. Kui keegi on midagi halba korda saatnud, ei lasta sel niisama minna. Sellised mõtted mõlguvad peas ka Joosep Laiksool, kes sõitis surnuks kolm inimest. Ta on õelnud, et tahab lahkuda just seetõttu, et
Vaimu arendamine, jõudmaks sügavaima elu mõtte ja tasakaaluni, peaks aga püsiva, tõelise õnne tooma. Kuid ka hariduse saamine pole tasuta tegevus just raha puudumise pärast ei saa paljud ülikooli minna või kursustestki osa võtta, muidugi juhul, kui nad ei soovi mõne panga ees võlgnikeks hakata. Tänapäeval käib see lausa SMSiga... Õnne eest tuleb maksta alati, toimugu see mistahes kujul: enesearendus, kaup kauba vastu või mammona mõnuhetke eest. Ei tasuks globaliseeruval, kuid samas väga kõledal ja anonüümsel maailmal lasta meie õnneotsingute üle võimust saada, arvates, et elu just seesugune ongi nagu massimeedia seda eksponeerib. Ei ole olemas ühist õnne valemit, nagu pole ka konkreetset eluvalemit. Avastagem mõnu iseendast ja maailma võludest, sest lõppude lõpuks ei ole inimene tema töö, pere ega hobid, vaid kõik see, mis jääb neist üle. Otsigem õnne just sealt- maksku, mis maksab!
Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba. Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes. Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui institutsionaalselt. . Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. 21.Hariduse funktsioonid HARIDUSE FUNKTSIOONID 1
paremini täidab seadus sellesse kätketud sotsiaalseid eesmärke. Hea õigusloome tava kontekstis on olulised järgmised poliitilised valikud, mis eeldavad poliitilist tahet parandada avalikku õigust ja -haldust: 1. Igasugune uuring süsteemi reguleerimiseks peab arvestama nii eelnevat praktikat kui ka olemasolevaid intellektuaalseid jm vahendeid. 2. Eesti vajab riiklikku programmi teadmistepõhise seadusloome ja avaliku halduse edendamiseks. 3. Rahvuslike parlamentide rolli muutumine globaliseeruval poliitika- ja majandusmaastikul nõuab kindlate mehhanismide rajamist rahva esindajate ja parlamentaarse järelevalve nimetamisel. 4. Kord kahe aasta jooksul peaks Haridus- ja teadusministeerium, mis juhib uuringuid kogu täidesaatva võimu tasandil, andma Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate tehtud uuringutest, et arutada uuringute probleeme ja prioriteete. 5. Igaaastane seaduseelnõude kava peaks sisaldama nimekirja prioriteetsetest uurimisvaldkondadest koos vastava eelarvega.
annaabi.ee 
