3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika
Muutused pärast EL-ga liitumist (9) · Standardid karmistusid paljudes valdkondades · Suured investeeringuvajadused · Tegeleda oli vaja uute teemadega, · Keskkonnamõju hindamine; · Uued jäätmekäitlussuunad; · Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; · Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. · Keskkonnateema horisontaalsus suureneb · Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. Antropotsentrism Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel Ökotsentrism Elusloodusel on väärtus iseeneses Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel Vale hävitada biosfääri
globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel c sadamate vähesuse tõttu 43 Samuel P. Huntingtoni arvates külma sõja eraldusjoon a arvestas tsivilisatsioonide piire b arvestas vaid Lääne ja veneortodoksi tsivilisatsioonide piiri c jooksis ühe tsivilisatsiooni keskelt läbi 44 Samuel P. Huntingtoni arvates kujuneb globaalpoliitika üha enam a kultuurilisi ja tsivilisatsioonilisi jõujooni mööda b keelebarjääre mööda c majandusblokkidest tulenevalt 45 Samuel P. Huntingtoni määratleb tsivilisatsioonis esmajoones a majandusühendustesse kuulumise järgi b religiooni põhjal c sõjalistesse blokkidesse kuulumise järgi 46 Globaliseerunud (väliskaubanduslikult avatud) maailma suhtelise stabiilsuse enne I maailmasõda tagas tähtsaima asjaoluna
globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel c sadamate vähesuse tõttu 43 Samuel P. Huntingtoni arvates külma sõja eraldusjoon a arvestas tsivilisatsioonide piire b arvestas vaid Lääne ja veneortodoksi tsivilisatsioonide piiri c jooksis ühe tsivilisatsiooni keskelt läbi 44 Samuel P. Huntingtoni arvates kujuneb globaalpoliitika üha enam a kultuurilisi ja tsivilisatsioonilisi jõujooni mööda b keelebarjääre mööda c majandusblokkidest tulenevalt 45 Samuel P. Huntingtoni määratleb tsivilisatsioonis esmajoones a majandusühendustesse kuulumise järgi b religiooni põhjal c sõjalistesse blokkidesse kuulumise järgi 46 Globaliseerunud (väliskaubanduslikult avatud) maailma suhtelise stabiilsuse enne I maailmasõda tagas tähtsaima asjaoluna
Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused. Tegeleda oli vaja uute teemadega, kus polnud ajalooliselt kompetentse: Keskkonnamõju hindamine; Uued jäätmekäitlussuunad; Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; Keskkonnainfo uuele tasemele viimine: seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames. Keskkonnaeetika alasuunad :