Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit.
giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on rondolik, refrääniks sabatimuusika. Ühes episoodis kõlab vaskpillide keskaegne koraal Dies irae. Kohtupäev? Lunastus? 3
Seepärast on võimalik mängida kuni 8häälseid akorde või arpedzosid. aeglasemad arpedzod võivad olla ka pikemad käed tõstetakse mitmeid kordi üksteisest üle. Eritehnikad GLISSANDRO Võib mängida mõlemas suunas (üles või alla) kas kromaatiliselt või diatooniliselt, tõmmates sõrmedega üle keelte. Glissandod mängituna sõrmeküünega kõlavad teravamalt ja läbitungivamalt, sõrmepadjaga pehmemalt. SLIDES On võimalik mängida ka ,,päris" glissandosid (ing.k. slides), liigutades ühe keele pealt mingit metelleset, näiteks häälestusvõtit. Samuti on võimalik mängida ühe kelepeal libisevaid meloodiad. FLAZOLETID Enim kasutatakse ja kõige paremini kõlavad oktaavflazoletid. SUMMUTATUD KÕLAD Kui katta mängitav keel kergelt teise käega, tekib omapärane, õrn, veidi tuhmi häälega kõla. Seda märgitakse tavaliselt väikese ristiga (+) noodi kohal. Seda efekti saab kasutada ainult suhteliselt pikkadel nootidel või aeglases tempos
varjundi. Viiulirühm dubleerib teisest kuni neljanda värsireani vokaalpartiid Teise salmi lõpuks tulevad tagasi keelpillirühmale iseloomulikud pikad noodid. Meloodia lõpeb dominandil. Teist ja kolmandat salmi ühendab 3 taktiline vahemäng, kus soleerivad nii klarnet, kui ka tsello, mängides sealjuures sama viisi kuid erinevates oktavites, tsello oktav madalamalt. (Tk. 18 - 21). Kuuleme ka sissejuhatuses kõlanud glissandosid harfi poolt. Kolmas salm on esimesega sarnane, ainult selle vahega, et orkestris kõlav saatemeloodia on viidud sügavamasse registrisse oktav alla. Pärast teise värsirea lõppu mängib harf taas vahemängu, millele erinevalt esimesest salmist lisandub ka flööt, mängides sarnast motiivi. Neljas salm kordab jällegi teist salmi, kuid seekord pole harf täiesti partituurist kadunud. Nimelt kordab see kolmandas värsireas meloodiat
annaabi.ee 
