43-78 Bk1 78-98 Bk2 98-140 Lammimuld (alluviaalmuld, Fluvisol) siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; profiilis eristub alluuviumi sisaldav Aa-horisont. Ehituse ja koostise järgi jagatakse l-d teraliseks, kihiliseks ja mudajaks l-ks, veereiimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). L-de viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.
ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel.
seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv. 8 Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas 9 6. Muldade morfoloogia 6.1 Rohumaa sügavkaeve. Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed gleimullad on alaliselt liigniisked paepealsed ja rähksed mullad. Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest, kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2
Erinevus on kahe mullla vahel see, et heledatel Baf puudub. Kui neid omavahel võrrelda, siis hele on halvem, sest liigniiskus on kohe huumuskihi all, kuna puudub Baf. 5)soostumine on mullatekkeprotsess, mis kaasneb kõigi eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks.
annaabi.ee 
