cm); C (60 - cm) Kuivendamine: kaevatud on kraav Mulla nimetus: Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LI või leede gleimuld LG Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutuseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LkG(LG1) leetunud gleimuld (leede gleimuld) Osalusprotsent: LkG 85% ; LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga nii palju, et tegemist on leede gleimullaga. Sügavkaeve nr. 6 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476091 Y: 655673 Maakasutus: mets Taimkate: Lehtpuud, mõni mänd, jänesekapsas, osjad Reljeef: künklik Lõimised sõrmeprooviga: sl pH: 7 Keemine: Puudub Horisondid: AT-G AT (0-4 cm); G (4- cm) Niiskus: liigniiske Mulla nimetus: Küllastunud gleimuld G(o) Kasutussobivus: Ei sobi põllumajanduslikuks kasutuseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LPG näivleetunud gleimuld Lõimised: sl80/+ls_1
Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 7 cm sügavuseni. Kuivendus: Olemas-kraav. Mulla nimetus: Leede-gleimuld LG. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LkG(LG1) Komponent 1: LkG 85% Komponent 2: LG1 15% Lõimis 1: l130 Lõimis 2: l80-120/ls_2 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Võib öelda, et meie andmed ning Maa-ameti mullakaardi andmed langesid kokku mulla nimetuse osas, kuna mullakaart näitas, et 15% ulatuses on tegemist leede-gleimullaga, milleks ka meie selle määrasime. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 6 Asukoht: X: 6476091; Y: 655673 Maakasutus: Metsamaa Taimkate: Valdavalt lehtpuud (kask, paju), üksikud männid. Madalama taimestiku osas jänesekapsad, osjad. Reljeef: Tasane. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) O 0-3 AT 4-25 sl 7 G 25-... l
[2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva gleimullaga, ei ületa perspektiivboniteet 35-40 hindepunkti. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Kultuurmaana kasutamisel vajavad leostunud ja leetjad gleimullad põhjalikku kuivendamist
tegemist on põuakartliku mullaga ja lõimiseks on ls ehk saviliiv. Boniteet on 66. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks. Kog Huumushorisondi tüsedus on 23. Värvuseks on hallikasmust. Järelikult huumus (%) on 4-6, sest tegu on gleistunud mullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi. Boniteet on 60. Parandust ei tule, sest lõimisevalemsis ls jääb ls´iks. Go Huumushorisondi tüsedus on 0-5. Värvuseks on must. Järelikult huumus (%) on suurem kui kuus, sest tegu on gleimullaga ja lõimiseks on ls ehk liivsavi. Boniteet on 39. Parandust ei tule, sest lõimisevalemis ls jääb ls´iks. Põllu keskmine boniteet on 55. [5] Šifrid ja lõimisevalemid KI ehk leetjas muld Lõimisevalem: k°_1ls_160-90/r_1ls_1 7 Ülemises kihis on kruus või veeris koos liivsaviga, mis ulatub 90-160 cm sügavuseni. Alumine kiht on nõrgalt rähkne ja samuti on seal liivsavi. [5] Kog ehk gleistunud leostunud muld
8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud. Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse. (Tulemused välja toodud tabel 2). Tabel 2. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 40 44 42 44 42 42 44 40
Sõrmeproovil tehti kindlaks, et mulla lõimis on raske liivsavi ning universaalindikaatoriga pH 6,6. Mulla struktuur on keskmiselt tulpjas, poorid on suuremalt jaolt keskmised. Muld on kivine, esindatud on veeris, vähem klibu. Horisondis märgatavad ka roostetäpid. Kuna horisont on tugevalt rähkne, siis algab keemine juba 23 cm sügavuselt. Rähksuse, liigniiskuse ja keemise kõrguse järgi (20 cm) selgub, et tegemist on rähkse gleimullaga, mulla kood on Gk. Muldade klassifikatsioonis kuulub see gleimuldade alla. [4] Joonis 9. Metsakeve profiil 5.3.1 Levik ja osatähtsus 17 Gleistunud rähkmuldada suurimad levikualad asuvad Saare-, Lääne- ja Hiiumaal. Kui kõrgematel aladel kaasnevad selliste muldadega paepealsed mullad, siis madalamatel kohtadel küllastunud turvastutnud ja madalsoomullad
annaabi.ee 
