Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine.
Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 26 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine.
Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või pinnalt õõtsiksood). Juhtiv mullatekkeprotsess: turvastumine.
ning on tundlikud tallamisele – seda tuleb arvestada metsamajanduses ning puhkealade koor- muse määramisel. Leetumise vähendamiseks ja bioloogilise aineringe hoogustamiseks tuleks metsades kõrvu männiga kasvatada arukaske jt kuiva kasvukohta taluvaid lehtpuid. Eesti parimad männikud kasvavad leede-liivmuldadel. Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm), lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal peaaegu üldse kaitstud.
annaabi.ee 
