10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Oos pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis tekkinud liustiku peal. Ose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse
Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele. d) kulutusnõod ja kulutusvagumused Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid. * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud)
Paluküla–Pärnamäe vöönd umbes 150 km) tähistavad kunagiste liustikuservade asendit. Fluviomõhnad asetsevad künklikul moreenmaastikul ja enamik neist moodustab mõne ruutkilomeetri suurusi mõhnastikke (suurim on 20 km2 suurune järverohke Illuka mõhnastik) ja mõhnamassiive. Valdavad on ümarja põhijoonisega 5–25 m kõrgused küngasmõhnad. Lavamõhnasid leidub rohkesti Kirde-Eestis, eriti Metsküla–Mäetaguse ja Iisaku–Jõuga ümbruses. Glatsiofluviaalseid deltasid on palju Põhja-Eestis (sh Tallinnas), sandureid on vähe. Enamik jääjärvetekkelisi pinnavorme on liustikuvälised ja valdavalt kuhjevormid (kuhjetasandikud, limnomõhnad, mõhnaterrassid, kuhjerannavormid jmt), vähem on liustiku serva taguseid (osa limnomõhnu) või liustiku serva esiseid vorme (osa mõhnaterrasse). Kulutusvormidest on kõige rohkem murrutus- ehk abrasioonitasandikke ja mitmesuguseid murrutusvorme (näiteks astanguid ja nõlvu)
annaabi.ee 
