tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Ent võitlused ei piirdunud lihtsate kahevõitlustega. Korraldajad ilmutasid silmapaistvat fantaasiat, lastes areenil kokku eri relvastuses ja kombinatsioonides väesalku. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Vahel piisas surmamõistetute saatmisest areenile kiskjate saagiks. Tapetud metsloomade arv võis olla hämmastav, näiteks Colosseumi avamispidustustel aastal 80 saadeti ühe päevaga hukka 5000 mets- ja 4000 kodulooma. Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. Kuid see ei olnud kogu tõde. Oli võimatu teha gldiaatoriks meest, kellel puudusid
toimusid vabas õhus teatri keskmes paikneval orkestral (näiteplats), mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid (skenee). Näitlejateks olid ainult mehed, kes etendasid ka naiste rolle. Näitlejad kandsid maske. Teater oli avatud ka naistele. Vana-Rooma amfiteater (Colosseum) Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Kõige tavalisem oli jõukatsumine kahe erinevast relvastuses võitleja vahel.Vahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Võitlused toimusid ringikujulistes amfiteatrites. Kuulsam neist Colosseum Roomas. Samuti .Mahutas kuna 50 000 pealtvaatajat. Termid ehk saunad Seal võisid käia kõik, ka vaesed. Sisse pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndades termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla, kõrts jne
Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Meelelahutus: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite ( e. mõõgavõitleja) võitlusi. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Kõige tavalisem jõukatsumine oli kahe erinevas relvastuses võitleja vahel , omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Kõikjal rajati võitluse toimumiseks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene- amfiteatreid, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust
Muutused tulevad siis kui tekivad suurettevõtted hilise vabariigi ajal tekib orjade kihistumine. Koduorjade elamistingimused olid üldjuhul paremad kui teistel. Kõige halvemad elutingimused olid kaevandustes, põllumajanduses ja galeeridel töötavatel orjadel. Sellisteks orjadeks saamine oli üldjuhul karistus millegi vastu eksimise eest need orjad surid töö tõttu suht ruttu. Orje müüdi ka gladiaatorite koolidesse see oli võrdne surmaotsusega, aga ka gladiaatoritel oli väljavaateid eduks kui nad olid head. Gladiaatoritesse suhtumine oli ambivalentne nad olid ühtlasi ühiskonna madalaim kiht ja samas ka staarid. Orje võidi lasta ka vabaks aga sagedaseks saab see alles hilise vabariigi ajal ja keisririigi ajal vabaks lasi peremees orja mingi suurema teene eest, vabadus kingiti tavaliselt testamendina (vabaks pärast peremehe surma). Kui ori lasti vabaks peremehe eluajal, siis nad olid siiski teenete kohuslased oma endisele peremehele
annaabi.ee 
