aukohus. Mõõgavõitlejate gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Viimastel oli tavaks lasta matuserituaalide käigus orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kombest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamsti orjad ja nendegi hulgast kerkis esile rohket kuulsust ja suuri rahalisi autasusid teenivaid meistervõitlejaid. Avalikud mängud olid nende korraldajate jaoks perekonna rikkuse näitamise vahend. Kui tavast arenes meelelahutus, mis läks korda kogu valimisõiguslikule rahvale, said vaatemängud vahendiks poliitilises võitluses. Mida efektsemalt ja kallimalt (verisemalt) mängud olid korraldatud, seda enam võitis nende korraldaja endale toetust. Sageli lükati mängude
Kui kohal viibis keiser siis jäi lõplik otsus tema teha. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel ja metsloomadel gladiaatoritega. Kõige suurejoonelisemad olid aga merelahingud, neid võis pidada Tiberi jõel aga Caesar lasi selleks eraldi kaevata paisjärve. Gladiaatorite jõukatsumise kõrval nauditi ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Võistles neli võistkonda, igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võitlusetki, kui polnud nii populaarsed. Välisilmelt oli Rooma teater üpriski kreekapärane. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega
Mõõgavõitlejate gladiaatorite võitluse traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt. Viimastel oli tavaks lasta matuserituaalide käigus orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kombest aga kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorite võitlused leidsid aset amfiteatrites. Rooma suurim amfiteater oli Colosseum. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamsti orjad ja nendegi hulgast kerkis esile rohket kuulsust ja suuri rahalisi autasusid teenivaid meistervõitlejaid. Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuurist Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul alates 3. sajandist eKr
terava kolmhargiga relvastatud vastane. Võidetud vastase saatus jäi publiku otsustada, mille puhul vaatajate ülespidi pööratud pöial tähistas armuandmist, alla langetatud aga nõuet lüüa saanu surmata. Keisri kohalviibimise korral kuulus lõplik sõna temale. Korraldati ka lahinguid suuremategi gruppide vahel ja koguni terveid merelahinguid Tiberi jõel või ühel Rooma lähedasel järvel. Need jäid siiski erandlikeks. Nagu võidusõitjad, nii olid gladiaatoridki enamasti orjad ja nendegi hulgas kerkisid esile omal alal kuulsust ja kõrgeid rahalisi autasusid võitnud meistrid. Nii mõnelgi gladiaatoril õnnestus tänu silmapaistvale esinemisele endale vabadus võita. Samas eelistasid mitmed vabaduse saavutanud gladiaatorid jätkata oma senist tulusat karjääri. Rooma provintsid Nagu Rooma vabariigis, nii säilis keisririigi ajalgi provintsilinnade küllalt suur sõltumatus Rooma keskvõimust