25 0.25 25 ( 3.8 - 0.65) = 4.92kN G dIII = g GkIII = 1.35 4.92 = 6.64kN - 2. korrusel 300x300 GkII = 0.3 0.3 25 ( 3.8 - 0.65) + + 0.3 ( 0.3 - 0.25) 25 0.55 = 7.29kN G dII = g GkII = 1.35 7.29 = 9.84kN - 1. korrusel 350x350 38 GkI = 0.35 0.35 25 ( 3.8 - 0.65) + + 0.35 ( 0.35 - 0.25) 25 0.55 = 10.1kN G dI = g Gk = 1.35 13.4 = 13.6kN 5.2. Posti sisejõud Pikijõud: - 3. korrus NSdIII = Fd + G dIII = 595 + 6.64 = 602kN - 2. korrus NSdII = NSdIII + Fd + G dII = 602 + 595 + 9.84 = 1207kN - 1. korrus NSdI = NSdII + Fd + G dI = 1207 + 595 + 13.6 = 1816kN 5.3. Armatuuri dimensioneerimine
6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik. Muld: domineerivad küllastunud ja küllastumata turvastunud mullad, harvem glei-pruun ja leetunud glei- GI, karbonaatsed glei- Gk´´´ või turvastunud mullad GhI, GkI, GII. Valdavalt veesettelised savid, harvemini moreense päritoluga raske liivsavi. Kõduhorisont on 10-30 cm tüse, pHKCl 5,0-6,5. Veereziim: pikemat aega või alaliselt liigniiske, vesi perioodiliselt maapinnal. Puurinne: kasvavad sookask, mänd või kuusk, haab, saar, sanglepp; boniteet IV-Va. Põõsarinne: hõre, kuid sageli liigirikas. Esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, harilik kuslapuu, näsiniin, pajud.
$1..?$!"#$$;1.&"1-$'+#.$#,"$"-"&$.2$-.%/$5)#"8$ -.%$:.%15$+.#';"$ R #,)#$ #,"/"$ )/"$ &,./#8$ 2)#$ ;"11&$;.+;"+#/)#"5$ )#$ #,"$ ;"+#/"$ C!"#$%D$ )+5$ 1.+*$ #,'+$;"11&$;.+;"+#/)#"5$)#$#,"$9"/'9,"/-$C&"'%D3$$E,"$ /.5&$)/"$;.(9.&"5$.2$ )$ ;,"(';)1$ ;)11"5$("'")%(#$:,';,$ '&$ ()F'()11-$ &"+&'#'0"$ #.$1'*,#$ :'#,$ )$ :)0"1"+*#,$ .2$ GHI$ ('11'(';/.+&J$ #,"$ ;.+"&$ )/"$ ;.(9.&"5$ .2$ )$ ;,"(';)1$ P ;)11"5$ &*"'")%(#$ :,';,$ '&$ ()F'()11-$ &"+&'#'0"$ #.$ )$ :)0"1"+*#,$ .2$ GKI$ ('11'(';/.+&3 ! L'22"/"+#$ &#/%;#%/"&$'(91-$5'22"/"+#$2%+;#'.+&3$$M"$ 5.$'+5""5$ ,)0"$ #:.$ 0'&%)1$ &-&#"(&$7$.+"$ '+0.10'+*$#,"$ ;.+"&$ 2./$ 6/'*,#$ '11%('+)#'.+$ )+5$ #,"$ .#,"/$ '+0.10'+*$ #,"$ /.5&$2./$ 5'($ '11%('+)#'.+3$ $E,'&$ '&$ #,"$ '+),(!(-./ -*$"&.3$ $L'%/+)1$ ./*)+'&(&$ /">%'/"$ .+1-$ #,"$ 6/'*,#$ '11%('+)#'.+$ &-&#"($ )+5$ '+5""5$ ;,';?"+&$ ,)0"$ .+1-$ ;.+"&J$ +.;#%/+)1$ ./*)+'&(&$ /">%'/"$ .+1-$ #,"$ 5'($ '11%('+)#'.+$&-&#"($ )+5$ '+5""5$ .:1&$,)0"$ .+1-$ /.5&3$ $N'+;"$
Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki. Need avalduvad meetrilise tensori g komponentide ja nende esimest ja teist järku tuletiste kaudu. Einsteini tensor kirjeldab seda, et kui kõver on aegruum. Energia-impulsstensor T on ka sümmeetriline tensor, millel on kümme sõltumatut komponenti: Tik = Tki Tensor T kirjeldab seda, et kuidas aine liigub aegruumis ja kuidas on jaotunud energia ja aine aeg- ruumis.
Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka 76 selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki. Need avalduvad meetrilise tensori g komponentide ja nende esimest ja teist järku tuletiste kaudu. Einsteini tensor kirjeldab seda, et kui kõver on aegruum. Energia-impulsstensor T on ka sümmeetriline tensor, millel on kümme sõltumatut komponenti: Tik = Tki Tensor T kirjeldab seda, et kuidas aine liigub aegruumis ja kuidas on jaotunud energia ja aine aeg- ruumis.
Erinevad meetrilised tensorid g(x) kirjeldavad meetrikat, mis on erinevates kõverates aegruumides. Just aine ja energia eksisteerimine mõjutavad aegruumi geomeetriat ehk meetrikat. Samuti ka selle aine või energia liikumine aegruumis. Seda kirjeldavad matemaatiliselt A. Einsteini võrrandid: G on sümmeetriline tensor, mida nimetatakse ka Einsteini tensoriks. Einsteini tensoril on aga 10 sõltumatut komponenti Gik = Gki. Need avalduvad meetrilise tensori g komponentide ja nende esimest ja teist järku tuletiste kaudu. Einsteini tensor kirjeldab seda, et kui kõver on aegruum. Energia-impulsstensor T on ka sümmeetriline tensor, millel on kümme sõltumatut komponenti: Tik = Tki Tensor T kirjeldab seda, et kuidas aine liigub aegruumis ja kuidas on jaotunud energia ja aine aeg- ruumis.
annaabi.ee 
