Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
korrarikkumistele, see teeks kurjategijate elu tunduvalt raskemaks, ja sunniks neid elama ausal moel. Siinkohal tahaksin tõsta esile üht julget poissi, kes jälitas tänaval vägivallatsenud meesterahvast oma motorolleriga, seni, kuni politseinikud kurjategija kinni nabisid. Selle eest pälvis noormees sellist tähelepanu, et temast kirjutati isegi ajalehtedes. Kui kõik kodanikud tegutseksid nii, nagu see noor mehehakatis, oleks maailm tunduvalt turvalisem paik. Vägivallaga võitlemiseks tuleb kaasata sellesse kõik inimesed ja teavitada neid, et nähes kuritööd ei tohi jääda ükskõikseks. Sellises ühiskonnas on kurjamitel kõige kergem tegutseda. Olles, aga ise vägivalla ohver, ei tohiks kindlasti oma murega üksi jääda, vaid otsida abi lähedastelt. Vaid üheskoos suudame võidelda meie ümber leviva vägivallaga. Erki Maling 9a
.................................................................................... 10 2 2. Sissejuhatus Kaasaegses maailmas ei tohiks mingi hinna eest eksisteerida selline nähtus nagu seda on politseivägivald. Ometigi me näeme televiisorist aeg-ajalt välismaiseid videoreportaaze, mis keskenduvad mingile sündmusele, mis on seotud politseivägivallaga. Politseivägivald on seotud eelkõige suuremate meeleavalduste, massiliste kogunemiste või siis massirahutustega. Viimasel ajal on kõne all just politseinike vägivald rahumeelsete meeleavalduste laialisaatmisel. Politseiametnikud kipuvad oma võimuga liialdama ning kaotavad mingil määral ka enesevalituse. Näitena võib tuua California Davise Ülikooli, kus 2011. Aasta novembris leidis aset üliõpilaste meeleavaldus, mis oli osa üleriigilisest
Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): ·esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) ·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. Ta hakkas soojendama suhteid lääneriikidega ning 1987ndal aastal loobuti Breznevi doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine
annaabi.ee 
