pindalasid. Avastati, et vahemikus 1980 kuni 1986 oli hävinud 3168 km2 metsa, mis tähendab, et aastas hävis 528 km2 metsa. Varasematel aastatel olid need numbrid palju väiksemad. GISi on kasutatud ka, et määrata muutusi maakasutuses. 1979 kuni 1984 viidi läbi inventuur Nepalis maakasutuse uurimiseks. Maakasutusinfo digitaliseeriti kasutades 1:50 000 mõõtkavaga topograafilisi kaarte aastast 1950 ja 1980, et võrrelda muutusi maakasutuses. GISis arvutati iga maatüki pindala ja kaks kihti lahutati. 30-aastaga oli metsade pindala vähenenud 50% ning nende asemel olid võsastunud põllud või põllumajanduslikus kasutuses olevad maad (McKendry et al., 1991). Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus metsa uuendamisel. Selleks, et teada saada, millised tingimused on liikidele soodsad on läbi viidud katseid, kus jälgitakse puude kasvu teatud keskkonnatingimustes. GISi kombineeritud
7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his. Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile -isis lõpu. Näit.: c-cicis, d-disis, e-eisis, f-fisis, g-gisis, a-aisis, h-hisis. Bemoll (b) madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. (Dublbemoll (bb) madaldab nooti tervetooni võrra seda selles töös vaja ei lähe). Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva poole- või tervetoonilise kõrgenduse või madalduse.
Kuidas andmed on saadud Andmete täpsus Milline on ühe või teise asja tähendus (millised objektid, millisesse klassi kuuluvad) Kuidas on andmed omavahel seotud Koordinaatalus Andmete töötlemine (projektsiooniteisendused, raster-vektor teisendused, konverteerimine erinevate GIS programmide vahel) o Vajalik andmetele tähenduse andmiseks sellest sõltub nende kasulikkus ja kasutatavus. Andmete kvaliteet: Asukohatäpsuskui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus. Looduslike piiride määramise täpsus. Sõltub ülesandest, kallis Atribuuditäpsusõigsus, klassifitseerimine, mõistmine Esitustäpsusnumbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine Loogiline kooskõlavastavus tegelikkusele - Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967
Olulisemad GIS päringud asukohapäringud Mis asub asukohas ...? – otsingupäringud Kus asub objekt ...? – trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? – teekonnapäringud Milline on parim tee ...? – klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? – modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS andmete kvaliteet *asukohatäpsus • atribuuditäpsus • loogiline õigsus • (andmete) täielikkus Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. • Tihti luuakse GIS andmed olemasolevate paberkaartide digimise teel, sellisel juhul ei saa GISi asukohatäpsus olla parem kui paberkaardil. • Paberkaardi täpsuseks peetakse maksimaalselt 0.3 millimeetrit, mis näiteks 1:5 000 kaardi puhul võrdub 1.5 meetriga, 1:50 000 kaardi puhul 15 meetriga. • Kui GISi ei looda olemasolevate paberkaartide põhjal, siis tuleb arvestada andmete kogumise tehnoloogia täpsust (GPS) Atribuuditäpsus
annaabi.ee 
