range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli
Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis
psüühilistes seisundites (G.Hirsch, 1899); naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine (G.Hildebrand, 1899). Tegi ka enda peal katseid, näiteks uurides seda kui täpselt suudab ta ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13 minutilise täpsusega. Rudolf Kallas (1951-1913) Teichmülleri õpilane. Kirjutas "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre, Dorpat, 1897). Rahvalaulude materjali kasutamine. Regivärss kui mnemotehniline vahend. Karl Girgensohn (1875-1925) lõpetas 1903 Tartu Ülikooli. 1911 alustab usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist. Dorpati religiionipsühholoogia koolkond (T.Lehtsaar, Mõnda Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism
otsiv usuline orientatsioon- see väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises. Otsija, keda vahel on nim. ka küsijaks, lähtub veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu. Otsija tunnetab kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. Seejuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele. 8) Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust
annaabi.ee 
