Itaalia renessanss Giovanni Boccaccio (1313-1375) on sündinud Firenzes kaupmehe pojana. Isa saatis poja Napolisse õppima, et too õpiks seal äriala ning saaks samuti kaupmeheks. Noort Giovannit huvitasid aga keeled ja kirjandus. Napolis tutvus ta kuninga õukonnaga ning sagedased külaskäigud tõid kaasa armumise Mariasse. 1330-ndal aastal hakkab ta kirjutama nii proosat kui luulet. 'Dekameron'-i eelne kõige küpsem teos on 'Fiameta' (kirjutatud 1343-1344, ilmus 1472), kus ta kirjeldab naise hingeelu ebaõnnestunud armastuse puhul. Põhiliselt hinnatakse seda psühholoogilise külje pealt. 1350-ndal aastal tutvuvad Boccaccio ja Petrarca
Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta.
Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote, vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02] Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,Võluflööt"/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinstein ,,Deemon"/, keevalist Olavit /Aav ,,Vikerlased"/, võidukat Escamillot / Bizet ,,Carmen"/, avara hingega südamlikku Porgyt / Gershwin ,,Porgy ja Bess"/ jt. [4; 2008, 03.02] Georg Otsa loomingu kõrgpunktiks said tõelise meistrikäega loodud vokaal- psühholoogilised suurrollid: Jago, Rigoletto ja Rodrigo de Posa /Verdi ,,Othello",
naised ja lapsed eraldi laulma, segakoosseisulised pillikoorid (mängiti viiulit, klarnetiti, flööti) · 18. saj. teisel poolel huvi ilmaliku muusika vastu, loodi talupoegade orkester · 1784 a. Kotzebue teater Tallinnas, alus asjaarmastajate teatrile, ooperiteos ,,Isalik ootus", kus mõnes kohas kõlasid eesti keelne kõne ja laul; rahvas armastas kergemaid muusikalavastusi · 1795 a. madam Tully ooperiseltskond esines Tallinnas; esitati ,,Don Giovannit" ja ,,Võluflööti" · Carl Friedrich Karell esimene teadaolev eesti päritolu kutseline muusik · Estofiilid Hupel (Põltsamaa pastor, esimese teadaoleva ajakirja väljaandja ,,Lühike öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel
annaabi.ee 
