1313 - 21.detsember 1375 Giovanni Boccaccio sündis Firenze kaupmehe Boccaccino vallaslapsena Pariisis. Prantslannast ema suri varsti. Isa tuli tagasi Firenzesse, tunnistas ta oma pojaks ning abiellus uuesti. Õige varases eas paistis poiss silma oma luulekalduvustega, isa aga soovis temast teha kaupmeest ja saatis ta üsna noorena Napolisse ühe sõbra poole kaubanduslikku praktikat õppima. Pärast kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning isa soovil astus ta õppima õigusteadust. Needki õpingud ei köitnud tulevast kirjanikku, kuid alles pärast isa surma võis ta anduda kirjandusele. Algul kirjutas Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega, kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus väljamöeldud nime Fiametta all
Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi. "Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2 Hispaania legendi üks küünilisest võrgutajast don Giovannist ja teine kivist hauakujust, kes tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline. Viimane da Ponte libretole oli "Cosi van tutte", mis on oma olemuselt anektootilk OB kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada.
(1686-1768) Teosed ,,Võluflööt" Mozarti viimane ooper, esimene rahvuslik ooper(saksakeelne, mitte itaalia keelne nagu senised ooperid). Muinasjutuline lugu kurjast öökuningannast ja targast ja õiglasest valitsejast. ,,Figaro pulm" Mozarti opera buffa, libretist da Ponte. Koomiline ja irooniline ooper ülikutest ja nende teenritest. ,,Don Giovanni" Mozarti ooper, libretist da Ponte. Ühendab endas nii opera seriat kui ka opera buffat. Lugu küünilisest võrgutajast Don Giovannist(=Don Juan, Don Quijote) 40. sümfoonia, g-moll (<--tema ainus, ülejäänud kõik D-duuris) Mozarti üks kuulsamaid sümfooniaid, mille peateema on rahulik ja ennastvaatlev, kõrvalteema trööstiv ja lohutav, raskuspunkt koondub finaali ,,Väike öömuusika" serenaad nr. 13. Mozarti üks kuulsamaid serenaade ,,Üllatussümfoonia" sümfoonia nr 94, G-duur. Haydni sümfoonia, mida iseloomustab rahulik ja meloodiline algus, kuid milles järsk nn pauk pidi kuulajad üles ehmatama
Parodeeriti õpetatust kui sellist. Pologna maski kandis, sest Polognas oli kuulus ülikool, mille õpilastel puudus rakendus ja nad hulkusid lihtsalt tänavatel ringi ja jutlesid tänavatel. Erinevaid nimesid võis kanda. Tema trikiks oligi tema efektne naljakas monoloog. Riietus oli tavaliselt üleni must, valge krae ja tohutu laiaäärne kübar. Vöö vahel võis anda mitmesuguseid esemeid (mõõk, pistoda, paberirull vms), mask mis kandis aind ülemise näopoole. Zannid: tulenes itaalia Giovannist. Temas ei olnud karikatuurseid toone, publik tundis suurt sümpaatiat ja elas kaasa. Kaval, laveerimisoskus, intriigioskus. Alati võidutses. Võis välja tuua enda ja noored armastajad täbaratest olukordadest. Tavaliselt töötasid paaris vastandlik kuid kontrastne paar. Esimene kaval, lõbus, teravmeelne; teine juhmakas, kohmakas, koperdas jalus. Esimese zanni ülesanne intriigi luua, teine segas seda kogu aeg. Improvisatsiooniline ja akrobaatiline, dünaamiline roll
annaabi.ee 
