karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don Giovanni, teisalt tema teener Leporello, talupoegade hulgast pärit Zerlina ja tema peigmees - lihtsameelne Masetto. Nad kõik koonduvad tegevuse käigus ühisleeriks, et don Giovannile tema tegude ja ülbuse eest kätte maksta. Selles ooperis, mida Mozart ise nimetas lõbusaks draamaks (dramma giocosa) on kõige huvitavamalt ühendatud opera buffa, opera seria ja Singspieli tüüpilsed jooned ning tulemuseks on väga haarav koomilis- traagiline lavateos. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" on Singspiel, milles on ka opera seriale ja buffale omaseid jooni. See on muinasjutt-ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad, milles elavad lihtsat
naised on uhketes kleitides ja mehed ilustes kostüümides. Meloodoodia oli muhteliselt muutumatu, mõnikord läks veelgi kiiremaks. See teos meeldis mulle. Järgmisena kuulasime Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlust ,,A, " ("Ah, tõ kalinuska"). See oli üks nukramaid minu arvates. Ta algas aeglaselt ning kurb meeleolu valdas mind terve laulu vältel. Lõpupoole muutus mäng elavamaks ja ka jõulisemaks. Järgmisena kuulasime Joaquin Rodrigo sonaadi kolm osa. Esimene oli Sonata Giocosa I Allegro moderato. See, nagu pealkirigi ütleb, oli väga kiire ja rütmikas. Mõnikord kostsid üksikud noodid, mis olid valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane
Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. "Don Juan" oli Mozarti kõige novaatorlikum ooper, uudne oli juba zanri nimetuski -- lõbus draama (dramma giocosa). Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse
Boreaadid Muusikaline tragöödia 1763 Gluck Orpheus ja Eurydike Azione teatrale Calzabigi 1774 Mozart Idomeneo Opera seria Varesco 1781 München Haaremirööv Singspiel Stephanie 1782 Viin Figaro pulm Commedia per musica Da Ponte 1786 Viin Don Giovanni Dramma giocosa Da Ponte 1787 Praha Cosi fan tutte Dramma giocosa Da Ponte 1790 Praha Võluflööt Suur ooper Schikaneder 1791 Viin
annaabi.ee 
