LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine.
Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomile tähelepanu pöörama USA-s, kus sündroom sai diagnoosi staatuse 1994.a. Aspergeri sündroomi definitsioon Tänapäeval on Aspergeri sündroomil neli definitsiooni, mis kõik on aktsepteeritud, kuid kõikidega on seotud teatud probleemid. Esimesed diagnoosikriteeriumid esitasid 1988.a. Carina ja Christopher Gillberg. Peter Szatmari avaldas diagnoosikriteeriumid 1989.a., mille erinevus oli see, et Szatmari järgi ei saa diagnoosi panna, kui kriteeriumid autismidiagnoosiks on täidetud. 1993.a. esitas WHO diagnostikakriteeriumid, kus samuti rõhutatakse, et diagnoosi ei saa panna, kui autismikriteeriumid on olnud või on täidetud. 1994.a. ilmus DSM- IV, mis sisaldas Ameerika kriteeriume Aspergeri sündroomi kohta, kus tähtis lisakriteerium
sleepiness and performance. Scand J. Work Environ. Health 1998; 24: 69-75. Tucker P, Smith L, Macdonald I, Folkard S. Distribution on rest days in 12-hour shift systems: impacts on health, well-being, and on-shift alertness. Occup. Environ. Med. 1999; 56: 206-14. 3 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Lowden A, Kecklund G, Axelsson J, Åkerstedt T. Change from an 8-hour shift to a 12-hour shift, attitudes, sleep, sleepiness and performance. Scand J. Work Environ. Health 1998; 24: 69-75. Gillberg M. Subjective alertness and sleep quality in coneection with permanent 12-hour day and night shifts. Scand. J. Work Environ. Health. 1998; 24: 76-80. 4 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Knauth P. The design of shift systems. Ergonomics 1993; 36: 1311-21. Pollock C, Cross R, Taylor P. Influences of 12 versus 8 hour shiftwork on injury patterns. International Ergonomics Association: Ergonomie de Lieux de Travail 1994; 5: 19-21. 5
F. Simpson, International Journal of Forensic Mental Health Vol 6, Nr 1 Spring, 2007 kirjandus_3_2 3. Serious mental disorder in 23 000 prisoners: a systematic review of 62 surveys. Fazel, Seena; Danesh, John. Lancet, 2/16/2002, Vol. 359 Issue 9306 kirjandus_3_3 4.Prevalences and configurations of mental disorders among institutionalized adolescents. Anckarsäter, Henrik; Nilsson, Thomas; Ståhlberg, Ola; Gustafson, Mats; Saury, Jean-Michel; Råstam, Maria; Gillberg, Christopher. Developmental Neurorehabilitation, Jan-Mar2007, Vol. 10 Issue 1 kirjandus_3_4 5. Culture and Formulations of Homicide: Two Case Studies. Fabrega Jr., Horacio. Psychiatry: Interpersonal & Biological Processes, Summer2004, Vol. 67 Issue 2 kirjandus_3_5 Ühiskonna suhtumine psüühikahäiretesse ja nende ravisse erineb suhutumisest muudesse tervisega seotud probleemidesse. See kajastub ka seadustes.
Häire sel puhul .võib veelgi süveneda. Soovitav on pöörduda lasteneuroloogi, psühhiaatri .või psühholoogi poole. .Kasutatud kirjandus: .1. Baumgaertel, A. Behavioral Problems in School Children. W.A.I.M.H. .Conference on the Mental Health of Infants, Children & Parents. Riga, . 1994. .2. Garbuzov, V. I. (1990). Närvilised lapsed. Moskva, "Meditsina". .3. Gillberg, I. C. (1987). Deficits in Attention, Motor Control and .Perception. Uppsala. .4. Keltikangas Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps. Kuidas suunata .lapse isiksuse arengut. Tallinn, "Koolibri". .5. Knorring, A.L. Hüperkineetiline sündroom. Ettekanne konverentsil "Mis .on koolilapsel muret". Viljandis 1997. .6. Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu .Ülikool. .7. Wiener, H. L
annaabi.ee 
