KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12
Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi,
Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu. Arvan, et tänu Hansa kaubateele on Tallinn ka tänapäeval üks tähtis kaubalinn. Ka kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linna elanikkond moodustas linna kodanikkonna. Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev. Kuid inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et paljud inimesed surid haigustesse. Sellest hoolimata armastasid keskaja inimesed palju pidutseda.
huve suhtes teiste linnade ja maaisandatega,kandma hoolt kirikute ja koolide eest,korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne.Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas.Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametialaste ühendste kaudu.Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Kabandus - Kaupemeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon-Mustpeade vennaskond.Eestlased neisse gildidesse ei pääsenud ja linna kaubanduses osalesid nad ainukelt väikepoodnikena.Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubadeetel.Tallinn,Tartu,Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka võimsasse kaubalinnade Hansa Liitu.Idakaubandsele eelpostideks olemisele võlgnesid õitsengu eriti Tartu ja Narva.Eesti saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili
Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine Kaubandust ja käsitööd soodustavate abinõude rakendamine Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega Kirikute ja koolide ülalpidamine Vaeste ja haigete hoolekanne Kodanike julgeoleku järele valvamine Olla kõrgeim kohtuvõim linnas · KAUBANDUS: Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon Mustpeade vennaskond (nimetus neeger Püha Mauritiusest) Eestlased gildidesse ei kuulunud, kaubanduses osalesid vaid väikepoodnikena Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes suuresti nende asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu Eesti oma saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili, millest enamus veeti läände
annaabi.ee 
