Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, meie gildisse
Ta isa suri 1406. aastal, kes samuti oli maalija, hüüdnimega ,,Scheggia", mis tähendas pinda, peergu. Pärast seda abiellus Masaccio ema uuesti, seekord eaka apteekri Tedescoga, kes kindlustas Masacciole ning tervele perele mugava lapsepõlve. Pärast ema uue mehe surma, 1417. aasta augustis, kolis perekond Firenzesse. On teada, et enne seda, kui Tommaso ühines 7. jaanuaril 1422. aastal ühega seitsmest suurimast gildist Firenzes, sai ta uues elukohas omale hüüdnime ,,Saamatu Thomas". Sellise hüüdnime sai ta hoolimatuse pärast oma maiste armulugude ning välimuse vastu, kuigi ta oli väga heasüdamlik inimene. Esimene too, mis omistati Masacciole, oli San Jovenale triptühhion 1422. aastal, mis kujutab Madonna troonilepühitsemist koos inglite ja pühakutega. Üks esimestest töödest Masacciol oli ka Madonna ja laps koos St. Annaga, mis valmis umbes 1424. aastal ning
Narva ja Rakvere. 2. Linnaõigus- linnas kehtivate seaduste kogum e linna põhiseadus. 3. Tallin 1248- sai linnaõiguse 4. Kuressaare 1563- sai linnaõiguse 5. raad ja selle ül- linna võimuorgan e maistraat; pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. Eest 6. gild- suurem käsitööliste organisatsioon 7. tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon 8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj
Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15
Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15
nooremalt, naised u. 16. aastaselt. Rohkem kogukondlikus, suured pered, kus kolm põlvkonda ühe katuse all. Abielu keskmine kestvus 1015 aastat, sest üks abielu pooltest sureb. Abielueelse seksuaalsuse piiramine: Kihlus võis olla ka ilma seksuaalvahekorrata. Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last seaduslikuna ning abielus sündinuna, siis linnades tõi see kaasa gildist väljaheitmise. Keelatud seksuaalpraktikad: Prostitutsioon, abielurikkumine, verepilastus, enesepilastus, loomapilastus, anaal ja oraalvahekorrad, homoseksuaalsus. Seksuaalsete tabude kasv: Varauusajale oli iseloomulik seksuaalsete tabude lisandumine. Kui veel 16. sajandil kõneldi kõigest seksuaalsusega vabalt, siis 18. sajandil oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud, et 16
saj. teisest poolest. Siis keelati ka alasti ühissuplused ning meeste ja naiste ühine saunas käimine. Kõrgete moraalinõuete kehtestajaks ei olnud ainult kirik. Sageli rangemadki nõuded kehtisid linnaühiskonnas, kus moraalinormide karmistamist kasutati kasvava konkurentsi piiramiseks. Kui kirik käsitles enne abiellumist eostatud, kuid pärast abiellumist sündinud last igati seadusliku ning abielus sündinuna, siis linnades tõi Frühvateri seisund kaasa gildist väljaheitmise. Ka abiellumislubaduste murdjaid tabas linnas märksa karmim häbistamine, enamasti vallaliste meeste endi poolt, kui seda maaühiskonnas. Võib väita, et just kodanlusest kujunes varauusaja kõige puritaanlikum ühiskonnakiht, kes vastandas end kõrgemate moraalinormide järgimisega aadli ,,kombelõtvusele" ja lihtrahva ,,instinktidele". Ka prostitutsioon omandas alles varauusajal negatiivse värvingu. Kui 16. saj
annaabi.ee 
