kõrgkooliõpingud. Väikese nägemisjäägiga õpilastel on arvuti kasutamisel oluline suur, vähemalt 17-tolline monitor ja spetsiaalsed suurendusprogrammid, mis võimaldavad suurendada infot vastavalt kasutaja nägemisjäägile ja muuta ekraanil oleva teksti erinevate osade suurust ja kontrastsust. Kui kõik õpikud oleksid olemas arvutifailina (e-raamatuna), mida üha enam ka on, saaksid nii pimedad kui ka vaegnägijad õpilased arvutit kasutades lugeda. Arvuti abil nägemispuudeliste õpilaste õpetamine võimaldab kasutada õppetöös uusi õppematerjale ning tõstab seega õpilaste huvi õppeaine ja kogu hariduse suhtes. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine vaegnägijate ja teiste nägemispuudega laste õpetamisel on väga kulukas, aga ka väga tähtis ja oluline, sest tihti on see ainus võimalus, kuidas need lapsed saavad suhelda üksteistega, omandada haridust, et selle kaudu saada
Erinevad kliendirühmad. Raskete ja erivajadustega klientide teenindamine. MK13-TE Kes on erivajadusega inimene? • Liikumispuue • Nägemispuue • Kuulmispuue • Vaimupuue Kuulmispuudega inimese teenindamine • Pöördu kliendiga rääkides näoga tema poole. • Küsi kliendilt, kas ta vajab abistamist. • Ära räägi kõva häälega. • Vajadusel kirjuta oma teade paberile. Nägemispuudega inimese teenindamine • Märka valget keppi, pimedat ja juhtkoera. • Kõnetamisel puuduta pimeda käsivart. Tutvusta ennast. • Küsi kliendilt, mitte tema saatjalt, kas ta soovib abistamist. • Kliendiga suhtlemisel ära tõsta häält. • Pimeda saatmisel siruta talle oma küünarnukk ja liigu samm eespool. • Osutades millelegi, kasuta sõnu vasakul, paremal, all, üleval, kella kolme suunas. Vaimupuudega inimese ja kroonilise haige teenindamine • Erilist abistamist vaimupuudega inimene üldjuhul ei vaja. Reeglina liigub ta saatjaga. • Võivad kaasneda korduvad l...
Vaegnägija tavalises raamatukogus Tänapäeva ühiskonnas leidub inimesi, kellel on nägemispuue, mis loomulikult ei tee pimedaid inimesi vähem inimesteks kui teised ühiskonna liikmed. Selline puue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärjel tekkinud, haarates kaasa nägemisorganit. Nägemispuue sisaldab mitmeid eri liike – nõrk nägemine, nägemise puudumine, värvipimedus jpm. Meie ühiskonnas saab rääkida kahes põhirühmast – vaegnägijad ja pimedad inimesed. Sisenedes Tartu Ülikooli raamatukokku tekkis küsimus, kuidas peaks nägemispuudega isik liikuma fuajees, kus on nii palju mööblit? Kus on lift ? tekkis väike paanika iseenda ees, kui mina peaksin nende asemel olema. Eelnevalt raamatukokku minnes, tegin natukene uurimistööd raamatukogu kodulehel, saades suuna kätte siirdusin teisele korrusele asuvasse lugemissaali. Raamatukogu lugemissaaalis on
moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm.
Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. · Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. · Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist
annaabi.ee 
